SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine halb veekvaliteet ja looduslikud ohutegurid (tulekahjud, maavärinad, vulkaaniline tegevus, orkaanid, tormid jne); • otsesed ohud – ebaseaduslik tegevus, sõjad, konfliktid, introdutseeritud taime- ja loomaliigid, tulekahjud, lokaalne reostus, kinnisvaraarendus, jätkusuutmatu veekasutus ja karjakasvatus, infrastruktuuri laienemine, arenev turism ja ebaefektiivne külastuskorraldus. Seega on arenev turism ja suurenev looduspuhkuse populaarsus ökosüsteemidele nii märkamatuks kui otseseks ohuks. Enamike kaitsealade kaitsekorralduse osaks on ohutegurite (sh potentsiaalsete ohtude) tuvastamine, minimeerimine ja mõjude vähendamine. Olulised on kaitsekorralduskavad, riskianalüüsid, seire ja erinevad hindamisprotsessid. Iga kaitseala kaitse korraldamine hõlmab
ajastul oleksid olnud kahjulikud või vähem kasulikud. Tänu rahvaarvu meeletule kasvule on ka mutatsioonide tekkesagedus paljukordistunud. Seega, inimese evolutsioon on seoses tsiviliseerumisega edenenud enneolematu kiirusega. Näiteks mõned rahvakillud on omandanud võime ka täiskasvanuna seedida laktoosi ehk piimasuhkruid, millega ükski teine imetaja enne inimest hakkama ei saanud. Selle vajaduse tingis agaram karjakasvatus ja näiteks Põhja-Euroopas hakkas vastav geen kiiresti levima. Piirkondades, kus inimesed on pika aja vältel harjunud sööma teravilja, leidub rahval rohkem seedeensüümi amülaasi, mis aitab tärklist seedida. Kiirenenud evolutsioonis pole midagi üllatavat. Juba Charles Darwin ennustas, et suuremates populatsioonides võib evolutsioon kulgeda kiiremini kui vähem arvukates. Seejuures eelistab kiire evolutsioon väikesi, kuid liigile väga kasulikke mutatsioone
maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka taimestik Maal kui seni olid valdavaiks okaspuud, siis jääaja lõpus tekkisid arukasepuistud ka lõuna pool (st kliima soojenes). VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS Keskmisel kiviajal (mesoliitikumis) u 12...5 tuhat a tagasi e.Kr tekkisid jahipidamise ja koriluse kõrvale karjakasvatus ja põllundus, arenesid tööriistad ning inimese sõltuvus loodusest vähenes. Animismi asemele tulid uued keerukamad mütoloogiad, kunst muutus skemaatilisemaks ja looduskaugeks - ei osatud enam otseselt kujutada uusi tekkinud mütoloogilisi sümboleid. Ometi areneti ka kunstis, õpiti tajuma proportsioone, sümmeetriat, rütmi jms, levis geomeetriline ornamentika. Pronksiajal tekkisid esimesed näited k i vi a r h i t e k t u u r i s t . Primitiivne inimene vajas juba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
