Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...
Kui Riia toomkapiitel oleks koosnenud Saksa Ordu preestervendadest, siis nad oleksid pidanud kuuletuma ordumeisrile. Selle väliseks märgiks oleks olnud valgete saksa ordu mantlite kasutusele võtmine - nn rõivastustüli. Konflikt läks sedavõrd teravaks, et Riia peapiiskop Zinten põgenes Riiast Lübeckisse. Tartu tollane piiskop Damerow suutis Saksa Ordu vastu panna laiaulatusliku poliitilise koalitsioonid (inglismaa kuningas lubas teda toetada). Tegelikku toetust lubasid Pommerit hertsogid. Paavstikuurias 90. aastatel saavutas edu aga Saksa Ordu, peapiiskop Zinten edutati Aleksandria patriarhiks - tiitel, ilma tegeliku piiskopkonnata. uueks peapiiskopiks määrati Johann von Wallenrode. Ka Riia toomhäärad, kes uut peapiiskopi ei aksepteerinud, asendatid välja. 1400 Damerow astus Tartu piiskopi ametist tagasi, talle lubati elu lõpuni sissetulekut. Konflikti lahenduseks 1397 Dansigis kokkulepe, kus Ordu vastased pidi tunnistama Riia peapiiskokonna inkorporeerimist Saksa Ordusse
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoo...
annab. Niisiis Jim ja mina hakkasime teda majesteeditama, tegime ta heaks üht ja teist ja kolmandat ja jäime püsti seisma, kuni ta ütles, et me istuksime. See mõjus temasse ilmatu hästi, ta muutus lõbusaks ja sattus heasse tujju. Aga hertsog oli nagu tusane ega tundunud sugugi jahul olevat selle asjaga. Kuningas oli temaga siiski tõsiselt sõbralik ja ütles, hertsogi vanaisa-isa ja kõik teised Bilgewateri hertsogid olevat tema isa juures heas lugupidamises olnud ja teda sageli külastada tohtinud. Kuid hertsog jäi tükiks ajaks vihaseks, kuni viimaks kuningas ütles: «Näib, nagu tuleks meil neetud kauaks ajaks koos siia pagapa parvele jääda, Bilgewater; mis mõtet on siis teil tusane olla? See teeb ainult elamise ebamugavaks. Pole minu süü, et ma ei sündinud hertsogina, ega ole teie süü, et te ei sündinud kuningana, milleks siis õnnetu olla
Montfaucon -- keskajal väljaspool Pariisi piire asetsev küngas, millel seisis XIII sajandil ehitatud võllas. Lk. 61 Peruu kuld -- viide sellele, et Peruu on sajandite vältel olnud kuulus suurte kullaja hõbedakaevandustega. ...polnud muud kui saledad liiliad... -- Alates Louis Vllst olid Prantsuse kuninga vapil stiliseeritud liiliakujutised. Lk. 63 Mustlaste hertsog -- keskajal olid mustlased mõnel määral organiseerunud vennaskondadeks, mida valitsesid liikmete seast valitud hertsogid, krahvid jne. Argoo kuningriik -- Argoo -- sulide keel. Pariisi sulid ja kerjused koondusid keskajal nn. Imede Öue, mis oma nimetuse sellest on saanud, et seal jalutud käia ja pimedad näha võisid. Argoo oli üks Imede Oue asukate «kuningriikidest», s. o. rühmitustest; nimetus on moonutus sõnast Araabia. Lk. 64 Galilea keisririik -- samuti Imede Oue rühmitus. Nimetus on tuletatud sõnast «galeer», laev, millel olid sõudjaiks sunnitöölised. ..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
