U = miR (T2 - T1) / (2 ) (37) Kuna gaas ei teinud tööd (ei paisunud soojenemisel), siis U = Q ja valemit (37) saame kirjutada selliselt: Q = miR T / (2 ) kus iR /(2 ) = c, mis on antud gaasi jaoks konstantne (jääv) suurus. Lõplik kuju sellel võrrandil on Q = mc T (38) Seda valemit (38) saab kasutada gaasilise aine, tahke aine ja vedeliku (aurustumist ei toimu) kuumutamisel antava soojushulga arvutamiseks, kui on teada nende c väärtus. Tahkete ainete ja vedeliku puhul on valem (38) saadud katseliselt, sest soojushulka Q, keha massi m ja temperatuuri muutust T saab vahetult mõõta. Koefitsenti c, mis iseloomustab aine massiühiku soojuslikke omadusi keha kuumutamisel või jahutamisel, nimetatakse erisoojuseks ning ta arvutatakse valemist (38)
Piiratud huvi kütustena kujutavad vilja ja muude tärklistsisaldavate taimede töötlemisel saadav etanool (etüülalkohol ehk viinapiiritus) jaõlitaimedest saadav õli sisepõlemismootorite kütusena. Energeetikas needolulist tähtsust ei oma. Gaasilised kütused Looduslik gaas (maagaas) Maagaasi päritolu on üsna lähedane nafta päritolule. See on tekkinudsamuti miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede ning alamateorganismide lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning koosnebpõhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid jatühemikke maakoores. Suurimad maagaasileiukohad on Venemaal, Iraanis,USA-s -seal, kus naftaleiukohadki. Eestis maagaasileiukohti tööstuslikusmõttes ei ole. Vähesel määral on leitud maagaasi Keri ja Prangli saartel ningmõnes kohas Põhja-Eestis.Tarbijateni viiakse maagaas magistraaltorujuhtmete ja jaotusvõrkudekaudu. Magistraaltorujuhtme pikkus võib ulatuda tuhandetesse kilomeetritesse
Viimased kaks juhtumit iseloomustavad juba tänapäevase keemiarelva arengut, kuna tegemist ei olnud põhiliselt suitsul baseeruva keemilise rün- deainega, vaid eraldi keemilise ainega. Keemiarelv arenes eriti kiiresti enne Esimest maailmasõda ning selle areng jätkus sõja ajal. Esimesena kasutas pisargaasiga täidetud granaate Prant- susmaa 1914. aasta augustis Saksamaa vastu. Saksamaa kasutas laiaula- tuslikult keemiarelva esimest korda 1915. aasta 22. aprillil lahingus Yprese all gaasilise kloori tõttu kandis vastaspool suuri kaotusi. Gaasilist kloori oli sõjas raske kasutada, kuna see sõltus tuule suunast ning oli kergesti avastatav värvuse ja lõhna järgi. Juba detsembris 1915 rakendas Saksamaa uut keemilist ründevahendit fosgeeni, mis mõjus samuti hingamisteede kaudu. Kõige tuntum ning mürgisem keemiline ründeaine Esimeses maa- ilmasõjas oli ipriit, sest erinevalt kahest eelmisest mõjus ipriit ka läbi naha ning oli nahka kahjustava toimega.
et vesi oleks eelnevalt korralikult puhastatud. Kloori lisatakse reovette kas gaasilises, vedelas või tahkes olekus ja selle toimel laguneb mikroorganismide rakuline materjal. Oluline on kloori doseerimise juures see, et seda ei oleks liiga palju, sest tegemist on toksilise ainega, mis isegi madalatel kontsentratsioonidel võib kahjustada vee-elustikku. Osooni valmistatakse osonaatori abil õhuhapnikust kõrgepinge abil ja tegemist on gaasilise ühendiga. Osoon hävitab efektiivselt viirused ja bakterid ning laguneb kiiresti tagasi hapnikuks, seejuures ei teki ka ohtlikke kõrvalprodukte. Sagedast kasutust osoon siiski ei leia, sest tema kasutamine on suure energiakulu tõttu kallis. 164. Litosfäär. Muld ja mulla teke. Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid, sest litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
