jne Seadus jättis Marsi ning Jupiteri orbiidi vahele tühimiku, kuid üks seaduse autoreist Johann Daniel Titius küsis valemi kirjelduses juures justkui ennustades: „Kas Taevane Arhitekt jättis tõepoolest selle ruumi täiesti tühjaks?“ ning vastas sellele ise: „Üldsegi mitte!“ 32 Esimene planeetidega sarnaselt liikuv objekt Ceres, mis paistis teleskoobis siiski punktina nagu tähedki – siit ka nimetus asteroid – kreeka keelest „tähesarnane“ – avastati 1801. aastal (Giuseppe Piazzi), mõne aastaga leiti kümneid analoogilisi planeedikesi – Vesta, Pallas, Hygiea jpt. Suurimad asteroidid: Ceres, Vesta, Pallas ja Hygiea on suuruselt võrreldavad Pluuto, Kuu ja isegi Merkuuriga, väikseimate läbimõõt võib jääda mõne kilomeetri kanti. Asteroidide sattumise kohta Marsi ja Jupiteri vahele on kaks vastandlikku teooriat. Ühe
● Milline on tänapäeva geoloogia käsitlemise printsiip? – füüsika ja keemia seadused on ajas konstantsed ● Kuidas kirjeldada Eesti geostruktuurset asendit? – Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni serva peal täpselt ● Millised on Maale kõige sarnasemad planeedid? – Marss, Veenus, Merkuur ● Mis vahe on asteroidil ja komeedil? ○ asteroid – väikeplaneet, planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb ümber päikese ○ komeet – Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest ● Miks on meteoriidid tähtsad geoloogilises mõttes?
Mg, Al). Kergesti lenduvad elemendid kanti Päikesesüsteemi äärealadele. Esimeseks planeediks kus oli võimalik selliste kergestilenduvate ja kergete elementide nagu H, C, N, O kontsentreerumine on Jupiter. Hiidplaneetide suurus ja gravitatsiooniline külgetõmme oli piisav, et hoida kinni selliseid kergesti lenduvaid elemente nagu H ja He. 9. Asteroidid e. väikeplaneedid, asteroidide vöö Väikeplaneet e asteroid on diameetriga mõni 100 m kuni mõni 100 km (suurim Ceres 913 km) ebakorrapärase kujuga Marsi ja Jupiteri vahel - asteroidide vöös - tiirlevad kehad. Tänapäeval peetakse asteroide planeetidega liitumata planetismaatiliseks ,,prügiks". Praeguseks on registreeritud u. 4000 asteroidi; nende koguarv ~100 000, moodustavad nn. asteroidide vöö Marsi ja Jupiteri vahel. Enamus tiirleb piki ringikujulist, mõningad ellipsilaadset orbiiti ekliptika tasandi lähedal.
Lendur ebaõnnestub, kuna ükski joonistustest ei ole piisavalt hea. Meeleheitel joonistab ta lõpuks kasti ja väidab, et lammas on seal sees. Üllatuseks oli prints just seda soovinud. Jutuajamiste käigus tutvustab prints oma koduplaneeti, mis on vaevalt suurem kui maja. Seal on kolm vulkaani (kaks neist aktiivsed, üks kustunud). Planeedi mullapind kubiseb hirmsate ahvileivapuude seemnetest, millest tõusnud võrseid prints igal hommikul kitkub. Jutustaja arvab, et see planeet on asteroid B-612. Väike prints armastab päikeseloojanguid ja roosi, mis sündis ühel hommikul koos päikesega. Õige pea hakkab lill oma pisut pirtsaka enesearmastusega printsi piinama ja too otsustab planeedilt lahkuda. Et endale tegevust leida ja õppida külastab prints kuut planeeti, mis kõik on asustatud veidrate tegelastega. Kuuendal planeedil elab ja tegutseb geograaf, kes palub printsil kirjeldada oma kodu. Kui too mainib roosi, teatab geograaf, et lilli ta üles ei märgi
his wife. 1 Down Across 3 He is said to have moved to the 1 constellation 5 astronomer 10C Science fiction page 85 USA. 2 asteroid 6 comet 1 1 news bulletin 4 s candal, 4 Terrorists are believed to have 3 capsule 7 gravity fictional planted the bomb. 4 meteor 8 galaxy 2 adapted 5 broadcast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
