omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen. Võõrsõnade algul oleva b, d, g hääldus on ikkagi [p, t, k] nagu omasõnadeski. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baskiir. Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel -ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel -gi. (Helitud häälikud on: b, p, d, t, g, k, s, h, f, s, z, z.) Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, zahhki, seffki, dusski, Almazki, beezki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1
ühe viilu ja ülejäänud pistis ta kõik ise nahka. Kahjuks aga mu isa ei kuulunud parimate sõprade hulka. Nii et ta ei saanud apelsini üldse, vaid selle valge õhukese koore, mis seal küljes on. 3.2. Kooliaeg14 1976 aastal läks Valev läks 7-aastaselt kooli. Tema kooliks oli Võru I 8-klassiline kool. Erinevalt tänapäevast, pidid nad käima lisaks argipäevadele ka laupäeval koolis. Isa ootas väga kooliminekut. Tema esimese koolipäeva kink oli suur pruun karu. Peale seda hakkas neil aktus ja seejärel läksid nad oma klassi. Seal ootasid neid ümbrikud, kus oli kirjas õpilase nimi. Igaüks pidi oma nimega ümbriku võtma. Sellega nägi õpetaja, kes oskas oma nime lugeda. Muidugi said nad endale ka esimesel päeval pinginaabri valida. Minu isa valis endale pinginaabriks Aiki Alaberti. Ta oli kuni põhikooli lõpuni tema pinginaaber. Tema klassijuhataja nimi oli Mall Vilu. 14 Vestlus isa Valev Lebrehtiga, 13. veebruar 2010
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
