sõjas või siis kaotas oma valdused sõjajärgsete konfiskeerimiste käigus. Varauusaja alguses esile tõusnud uusaadel (gentry) kohanes uute nõudmistega kiiremini ning sekkus agaralt majandustegevusse. Lõhe aadli ja kodanluse vahel jäi Inglismaal oluliselt väiksemaks kui mandri- Euroopas. Aadelkonna kihistumine varauusajal süvenes. Prantsusmaal eristati sünnipärast mõõga-aadlit (noblesse d'épée) ning riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud või tõstetud mantliaadlit (noblesse de robe). Sotsiaalsest kihistumisest enamgi suurenes varanduslik kihistumine. Nii kuulus suurem osa Hispaania maavaldusest veerandsaja jõukama perekonna hulgast pärit suurmaavaldajatele (grandid), samal ajal kui aadelkonna enamuse (hidalgos) varandus oli kas väike või lausa olematu. Süvenev kihistumine oli omane ka kõigile teistele seisustele. Lisaks kolmele klassikalisele seisusele kujunesid varauusajal uute suurte ühiskonnagruppidena
ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse. Aastatel 17861788 reisis Itaalias. Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas linna mitmeid saksa 38 luuletajaid ja filosoofe. Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg
» «Ei, ta ütles ainult seda, et tahab mind ühe väga tähtsa isiku ülesandel Londonisse saata.» «Reetur!» sosistas proua Bonacieux. «Vakka!» sosistas d'Artagnan, haarates ta käe, mille proua Bonacieux midagi mõtlemata ta kätte jättis. «Ikkagi olete rumal, et te silmakirjakski ülesannet enda peale ei võtnud,» jätkas mantlis mees. «Kiri oleks praegu teie käes. Ohustatud riik oleks päästetud ja teie...» «Ja mina?» «Teie! Kardinal oleks teid aadliseisusesse tõstnud . . .» «Kas ta ütles teile seda?» «Jah, ma tean, ta tahtis teile seda üllatust valmistada.» «Ärge muretsege, minu naine imetleb mind ja ma jõuan veel . . .» jätkas Bonacieux. «Idioot!» sosistas proua Bonacieux. «Vait!» ütles d'Artagnan tugevasti tema kätt surudes. «Kuidas te veel jõuate?» küsis mantlis mees. «Ma lähen LouvreMsse, küsin oma naist, ütlen talle, et ma mõtlesin järele ning võtan asja enda peale, saan kirja kätte ja jooksen kardinali juurde.»
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
