Referaat Karakurt - mürgiämblik KARAKURT (Latrodectus tredecimguttatus) on maailma kõige mürgisem ämblik. Ta kuulub nn musta lesega samasse gruppi. Ka must lesk on väga mürgine ämblik. Karakurt on väike, ainult 1-2 cm pikk. Talle on iseloomulikud pikad jalad. Isased on emastest väiksemad. Värvuselt on nad sametmustad, seljal 13 punast täppi. Täpid võivad mõnikord olla ka oranzid või kollakad. Karakurt elab steppides ja rohumaadel. Kõige sagedamini võib neid leida kivide alt. Karakurte leidub Kesk-Aasias, Kaukaasias, Krimmis ja Vah...
KOIOTT Koiott ehk preeriahunt on kiskja. Ta kuulub koerlaste sugukonda. Koiotid elavad Põhja- ja Kesk-Ameerikas. Koiott on kollakaspruuni karvaga. Sabaots on must. Koiott võib kasvada kuni 75-87 cm kõrguseks ja kaalub keskmiselt 7-21 kg. Koiotid elavad väikestes karjades, aga jahti peavad enamasti paarikaupa. Koiotid on peamiselt öise eluviisiga, kuid neid võib sageli näha ka päevasel ajal. Perekonnas on tavaliselt 1-19 kutsikat, keskmiselt on perekonnas kuus kutsikat. Tavaliselt s...
Tartu Descartes'i lütseum Frederik Pelska 8.A klass KIIVI JA SIDRUN Sidrun Sidrun on hariliku sidrunipuu vili. Sidrun on tähtis toidulisand, maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa. Sidruni päritolu Päritolu sidrunist on mõistatus, kuigi arvatakse, et sidruneid esimesena kasvas Lõuna-Indias, Põhja-Birmas ja Hiinas. Nad sisenesid Euroopa lähedal Lõuna-Itaalias hiljemalt 1. sajandil , Vana Rooma ajal. Kuid nad ei olnud laialdaselt kasvatatud. Sidruni esmakordselt registreeritud kirjandust 10. sajandi araabia traktaat põllumajandusele ja kasutati ka ilutaimedes, alguses islami aedates. Esimene oluline sidruni kasvatamine Euroopas algas Genova keskel 15. sajandil. sidruni hiljem kasutusele Ameerikas aastal 1493, mil Christopher Columbus tõi sidruni seemned Hispaanias oma reisilt. Sidruni...
Lendorava elupaiga töö Abiootilised Biootilised Maastiku Inimmõju tegurid tegurid skaalal tegurid tegurid Öine eluviis Kasutab oravate Elupaigaks Elupaikade raie pesasid vanemad kuuse- segametsad ja haavikud Esineb Vana herbivoor Elupaikade Lendorava Maailma isoleeritus ja kaitsega troopilises kadumine tegelemine vööndis ebasobiv Kliima muutumine Ei ole toidu- ega Sobilik vähemalt Arvukuse elupaigakonkuren 3,5 ha suurune tõstmine (2030. t tavalisele ala aastaks 60 oravale asustatud ...
Siirdesoo Herman Karol Hõrrak 6.B Tallinna Reaalkool 2014 Mis on siirdesoo? Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk ehk üleminek madalsoost kõrgsooks. Siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. Siirdesoos on rohkem taimkatet kui rabas kuid vähem kui madalsoos. Siirdesoo kaasik http://maeopik.blogspot.com/2010/02/siirdesoo.html Soo tegurid Siirdesood arenevad madalsoodest. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks. Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused Madalsoo ja raba erinevus moodustavad turbakihi. http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/1maa/maa6-1-16-2.h Turba tekke kiirus sõltub tm taimede lagunemise kiirusest. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
