kallakus ning vee tiheduse erinevused. Peale pinnahoovuste on meres ka süva- ja põhjahoovusi. Jaotuvad soojadeks ja külmadeks olenevalt sellest, kas edasikanduv vesi on ümbritsevast veest soojem või jahedam. See omakorda sõltub sellest, kas hoovus liigub soojadest vetest jahedamatesse või vastupidi. Soe hoovus soojendab kliimat nt muudab talve pehmemaks, külm hoovus aga muudab kliima jahedamaks. Süvaveekerge ehk tõusuhoovus, kerkehoovus, tõusikvool, upwelling, apvelling on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse. Alasid, kus süvaveekerge toimub, nimetatakse süvaveekerkealadeks. Süvaveekerke põhjustajaks on maa poolt puhuvad tuuled, mis viivad pealmise sooja veekihi merele. Seda asendab aga kompensatsioonihoovusena külm ning toitaineterikas vesi süvakihtidest. Parim süvaveekerkeala näide on Lõuna-Ameerika läänerannikul.
protsessidele. See omakorda mõjutab Maa elustikku, taimestikku ning kliimat ja seega ka inimkonna elu. Antud töös ma püüangi välja selgitada, miks ja kuidas upwelling’ute piirkonnad mõjutavad ookeanides toimuvaid protsesse, millest on upwelling tingitud ja miks see kõik on väga tähtis. 3 1. UPWELLING’U MÕISTE JA MEHHANISM 1.1 Upwelling’u definitsioon Upwelling ehk süvaveekerge (ingl. keelest, up – ülespoole, well – tulvama) – süvakihtidest pärineva külma vee tõus (ookeani) mere pinnakihtidesse [4]. Süvaveekerke piirkonnad on piiratud alad, kuid tõusnud veed ning nende mõju okeanograafilistele tingimustele võib levida sadadele kilomeetritele. Süvaveekerke vastandnähtus – downwelling on pealisvete sügavusse sukeldumine. Mõlemad protsessid võivad esineda igas maailmamere alas, aga kõige iseloomulikumad on need
5) Ekmani spiral.Ajalooliselt on Ekmani hoovuse kirjeldamine alguse saanud eelmise sajandi lõpus, mil Nansen pani tähele, et jää triivib tuule suunast 20º-40º paremale. Selgituse leidis Ekman: statsionaarses triivhoovuses on hõõrdejõud ja Coriolise jõud tasakaalus, mistõttu hoovus sügavusega kahaneb, kuid samal ajal sügavuse kasvades pöördub põhjapoolkeral paremale .Üle hõõrdekihi vertikaalselt integreeritud kiirus on tuulega risti . Upwelling ehk süvaveekerge. Ranniku lähedal võivad triivhoovused põhjustada süvaveekerkeid ehk "upwelling'uid". Joonisel 9.2 on toodud skeem, kuidas toimub vee liikumine, juhul kui küllalt pikka aega puhub pikirannikut tuul. Kuna Ekmani hoovuses on vee transport suunatud tuule suunast 90º paremale (põhjapoolkeral), siis toimub ülemise veekihi liikumine kaldast eemale. Kompensatsioonina tõuseb pinnalähedasse kihti alumise kihi jahedam (ja toitainerikas) vesi. Divergents ja konvergents
Suuri imetajaid on Aafrikas 44 liiki. Ookean. · Sügavustsoonid maailmameres: o ?? · valgustsoonid maailmameres: o Eufootiline e valgustsioon kuni ca 100 m. o Düsfootiline e hämarikutsoon kuni ca 200m. o Afootiline e pimedusetsoon alla 200m. · Toiduahel ookeanis. Algab fütoplanktonist. · Primaarproduktsiooni soodustavad nähtused. Väetiste sattumine veekogusse. · Tähtsamad apvellingu piirkonnad maailmameres. Süvaveekerge ehk uhkvool e apvellig on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse. Oluline Peruus, Tsiilis. · Korallriffide ja vetikametsade levik ja iseloomustus. · Pelaagiliste tsoonide elustiku iseloomustus. Bentose
o STRATIFITSEERUNUD VEEKOGU - ei segune üldse, kihistunud. o MEROMIKTILINE VEEKOGU - kevadel ja sügisel täielikult ümber ei kihistu o POLÜMIKTILINE VEEKOGU - seguneb läbi mitu korda · C:N:P suhe 106:16:1 Rakkude koostisosad C suhe N´iga (süsinik, lämmastik, fosfaat) Fotosünteesi võrrandist = C:N suhe 6,6:1 = CO2/O=1,3 = (Redfield suhtarv) · Viis apvellingu tüüpi : süvaveekerge, ehk kui külm ja soe vesi saavad kokku ja toimub veesegunemine. Seal kõige rohkem kalu võib leida sealt. Tuulest tingitud segunemine - tuule mõjul aetakse soe vesi ühest otsast teise, pealmine vesi surub alumisele kihile, mis pannakse liikuma ja läheb teise otsa. Ühes otsas külm ja teises soe. Võib kesta nädalaid. Põhjustab veekerget. Sessoonsed temperatuuri muutused Tõusud-mõõnad. Kuu loodetest, maa pöörlemisest tingitud apvelling.
annaabi.ee 
