jagu teadaolevaid maakeelseid nimesid juba muistsest ajast, samuti v�imalikult palju juba praegu tegelikult kantavaid nimesid. Suurem osa on v�lja pakutud nendega analoogilisel alusel. Nii n�iteks on Koit, Agu, Eha jpt. juba kasutusel olevad nimed. Samalaadsetest on siin pakutud n�iteks Ilm, Tuul, Rahe, P�ev, �� jne. Kui juba Leelo, miks siis mitte ka Laul, Loits, Luule, Ilo, T�iv, Tasu, M�te, Vanne. Kui juba Lagle, Kaur jpt., siis ka P��su, Haugas, Teder, R��k, V�rvo, Viires, V�strik... Muistses kombestikus ei tehtud vahet poisi- ja t�drukunimede vahel. Seet�ttu pole ka siin neid eraldi n�idatud, ehkki on selge, et m�ni nimi sobib rohkem poisile, teine rohkem t�drukule. Liitnimesid on siin suhteliselt tagasihoidlikult pakutud. Kerge on vist nendega liiale minna ja maitsetusse j�uda. Nimede k��namisel tuleks alati l�htuda t�hendusest: n�nda siis mitte Pihel � Piheli, vaid ikka Pihel � Pihla, jne.
Liikmed - geograafia Regionaalne vs globaalne o Regioon - o Bruce Russett: Sotsiaalne ja kultuuriline homoeensus Sarnased hoiakud ja käitumine Poliitiline vastastikkune sõltuvus – ühe käitumine mõjutba sündmusi (majanduslikult ja poliitiliselt) teises riigis Geograafiline lähedus Muu klassifitseerimine (Archer) Tegevus o Millega RVO tegeleb? Ühendada oma jõud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks Struktuur o Liikmesriikide suhe RVO sees o RVO suhe liikmesriikidega o NGOde kaasamine NAFTA – regionaalne, väga spetsiifiline 17.10 – ÜRO Peamised organid Peaassamblee Julgeolekunõukogu Majandus- ja sotsiaalnõukogu Sekretariaat o Peasekretär – A. Gutierrez Rahvusvaheline Kohus (asub Haagis) Hooldusnõukogu
- mis on regioon? [USA on pmst igas regionaalses liidus mingi osaleja, vist ainult Aafrikas ei ole.] - Bruce Russett (toob välja, mis teeb regionaalseks): ** sotsiaalne ja kultuuriline homogeensus; ** sarnased hoiakud ja käitumine; ** poliitiline vastastikkune sõltuvus; ** majanduslik vastastikkune sõltuvus; ** geograafiline lähedus Muu klassifitseerimine (Archer) ● tegevus - Millega RVO tegeleb? ** ühendada oma jõud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks ● struktuur - liikmesriikide suhe RVO sees - RVO suhe liikmesriikidega - NGOde kaasamine [NATO ei ole julgeoleku organisatsioon, vaid kollektiivse kaitse organisatsioon. Seal on vahe sees.] globaalne universaalne - ainult ÜRO globaalne spetsiifiline - Maailma Terviseorganisatsioon regionaalne universaalne - EL regionaalne spetsiifiline - NATO -> tegutseja
maailmas riike kus teatud in.käitutakse kui mitteinimesega, nagu loomaga. Inimõigused- on universaalsed, Eurotsentristlikud. Inimõigused on väga keerulises seisus üle maailma, ükski organisatsioon ega riik ei tegele sellega. Suurim probleem on immigrantidega, vähemustega. Euroopa inimõiguste konventsioon- põhineb ÜRO konventsioonil: võeti vastu 1959a. RV õigus ja RV organisatsioon- RVO toetuvad õigusele oma töös ja tegemistes ja loovadki rv õigust. RVO ja RVÕ on omavahel väga tihedalt seotud. RV organisatsioonid : Mis on? *Organisatsioonid- liikmete kogum, kes töötavad ühe eesmärgi nimel, mis on erinev teistest eesmärkidest. *Rahvusvaheline liikmed või tegevus on rahvusvaheline. Milleks meile neid vaja on? * Kordineerivad koostööd; * Seisavad eraldi/ kõrgemal rahvuslikest huvidest; *Parandavad maailma Erinevad RV org.tüüpe: Rahastamise järgi- * Valitsusvahelised IGO( nt Euroopa Liit, ÜRO, need on ka
Õigus elule, vabadusele, julgeolekule, rahvusele, usule, mõttevabadusele, omandile, tööle, haridusele jne. Ei orjusele, ebaõiglasele vangistusele jne. Igaüks on inimene! Euroopa inimõiguste konventsioon Võetud vastu 1950, seotud Euroopa Nõukoguga ning Euroopa inimõiguste kohtuga Sarnane ÜRO-ga, keelab surmanuhtluse Lisaks protokollid allkirjastamiseks. Mitmed pole paljusid allkirjastanud Rahvusvaheline õigus ja RVO RV organisatsioonid toetuvad õigusele oma töös ja tegemistes RV organisatsioonid loovadki RV õigust RV suhted toetuvad sellele, et meil on RV õigus! Rahvusvahelised organisatsioonid Organisatsioon: liikmete kogusm, kes töötabad ühise eesmärgi nimel Rahvusvaheline: liikmed või tegevusvaldkond on rahvusvahelised Milleks neid vaja on? Koordineerivad riikdevahelist koostööd Seisavad eraldi/kõrgemal rahvusvahelistest huvidest 19
Eesti VP prioriteedid maailmasõdade vahel: 1. Suhted Euroopaga: SB ebaõnnestunud. Prantsusmaa- Eesti toetaja- Saksamaa- suurenev suhe. 2. Suhted naabritega: Soome, Läti, Leedu. 3. Suhted USAga- 1923-25 A. Piip suursaadik. suhted polnud prioriteetsed. Aktiviseerumine USA suunal 1939. Eesti poliitika valem 1990ndal: Välispoliitika= integratsioon + hõlmamine. Mõtted: 1. Julgeolek (NATO jm) 2. Suhete normaliseerumine (Venemaa + teised SRÜ riigid) 3. Integratsioon (EL). RVO: ÜRO ja OSCE. Läänemeremaade Nõukogu 1992: eesmärk regionaalse koostöö tihendamine ja kordineermine. Välisministrite istungid. Veneametnike komitee. Valitsusjuhtide tippkohtumised. Eesti suhted erinevate riikidega 90ndatel. Bi/Triaalsed suhted (biliteraalsed suhted kolmnurgas) Eesti- Venemaa. Eesti-Soome. Eesti- Rootsi. Eesti- Läti ja Eesti-Leedu. Eesti-USA. Eesti ja Põhjadimensioon : 94- Martti Ahtisaari. 97 ametlik ettepanek EL-le. 99- ülesanne töötada välja tegevuskava
annaabi.ee 
