PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Kenno Ploomipuu SININE Pärnu 2009 Sinine Sinine on ruumi avardav, eemalduv värvus. Temale langenud valgusest peegeldub tagasi ligikaudu 27%. Puhast ja selget sinist nimetatakse taevasiniseks, rohekat ja merekarvalist türkiissiniseks. Puhas sinine on segamisel tundlikum kui violettsinine: mustaga segades moodustuvad tuhmid toonid, halliga põnevad hallikassinised ja valgega pastellsinised toonid. Sinine kiirgab usalduslikkust, rahu ja puhtust, ta lõõgastab närve, rahustab meeli ja aeglustab mõttetegevust. Siniste toonidega ruumides aeglustuvad inimeste liigutused. Sinine värv seintel avardab ruumi ja tekitab jahedustunde, samas vabastab kõikvõimalikest pingetest. Sinine kunstmaterjalist põrand võib mõjuda külma ja siledana, sinine vaip seevastu peaaegu soojalt ja astumiskindlalt. Laes tekitavad heledamat tooni sinised selge taeva tunde, on kerg...
Punane on värviringi kõige soojem toon. Inimese vaateväljas olles on tal inimesele kõige suurem mõju. Punast tunnetatakse jõulise, elulise ja energilisena. Ta sümboliseerib tugevaid tundeid, armastust ja verd. Punane on soe, kuiv ja raske. Külmemana nimetatakse teda purpurpunaseks, soojemana aga oranzpunaseks. Läbikumav, mustriline või reljeefne punane näib suurtel pindadel elavana, kuid ühtlasel värvipinnal olev punane on kuidagi likumatu, muutumatu ja pinnapeale, tal nagu puuduks sügavus. Punase segamisel valgega saame helepunased kuni roosasid toone, mustaga segades murtud punaseid kuni punakaspruune, halliga tuhmpunaseid ja telliskivipunaseid värvivarjundeid. Arhitektuuris kasutatakse punaseid toone väga rikkalikus skaalas: tellistena, katusekividena ja fassaadivärvidena, kus kasutatakse täpsemalt rootsipunast. Siseruumides kasutamisel tuleb punasega ettevaatlikum olla, kuna suurtel pindadel mõjub ta hõõguvalt soojan...
Kuna taimedega värvides saadakse pehmemad ja üksteisega sobivad värvitoonid ning peitsimisega on võimalik neid pesu- ja pleekimiskindlaks muuta, värvitakse nendega koduses majapidamises ka tänapäeval. Looduslikke värvaineid saadakse mitmesuguste taimede lehtedest, juurtest, vartest, õitest, viljadest ja koortest. Taimede ja nende osade kogumiseks on parim aeg: lehtedel pungade puhkemisest kuni täiskasvamiseni (mida nooremad lehed, seda tugevam värvitoon saadakse), õitel õitseajal, koortel koore lahtioleku ajal, juurtel ja viljadel sügisel. Värvimiseks kasutatavad taimed on: kaselehed ("hiirekõrvad") - rohekaskollased värvitoonid; kasekoored - kollakasroosad värvitoonid; lepakoored - pruunikad värvitoonid (tubakapruun); lepalehed - pruunikaskollased värvitoonid; toomingakoored - roosakad värvitoonid; sireli lehe pungad - kollakasrohelised värvitoonid; kuusekoor - pruunikad värvitoonid; kuusehabe - hallikad värvitoonid;
Geo arvesuse kordamine KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus
Kui värviring koosneks ideaalselt puhastest värvidest, võiks selles eristada keskmiselt 150, maksimaalselt kuni 180 tooni. VÄRVI OMADUSED Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui ka subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon; värvisus ehk kromaatilisus; värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus; heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teisi omadusi tajuvad inimesed erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus; kergus ja raskus; lähedus ja kaugus ning värvide aktiivsus subjektiivsed omadused.
hiljem värvi peale kandmisel tulevad välja vead, kui neid leidub. Tööohutus ja individuaalsed kaitsevahenditeks on vastav riietus ja lihvimisel respiraator. 2. Värviliigid ja omadused Peamised värvi liigid on õlivärv, liimvärv, akrüülvärv, alküüdvärv, lateksvärv, lubivärv, emailvärv, emulsioonvärv, polüvinüülatsetaat värv, vesiemulsioonvärvid. Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon, värvus ehk kromaatilisus, värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus, heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teise omaduse tajuvad inimesed erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus, kergus ja raskus, lähedus ja kaugus ning värvide aktiivsus subjektiivsed omadused. Värvide otstarve on katta pinda ja kaitsta pinda ilmastiku eest, sileda pinna saavutamine ja parema puhastamise tagamine. Värvi säilitamise tingimused: Värv säilib kõige paremini õhukindlalt suletud anumas
suundadest. Värvid panevad vaadeldavat hoonet tunnetama ning selle energiaga kaasa liikuma. Värvid toovad välja hoone omapära, energia ja tihtipeale ka tema otstarbe. Igapäevases elus ei mõtle sellele, et meile nähtavad värvid on mistahes objektilt peegeldunud, valgusallikas lähtunud elektromagnetiline kiirgus, mis toimib meie psüühikale, kas me seda teadvustame või mitte- üldjuhul aistingu tasandil. Ükski värvitoon iseenesest ei ole ilus ega inetu, rõõmus ega igav, vaid need hinnangud sõltuvad ainult inimese mingi hetke või olukorra seisundist, mil hinnatakse mingit värvitooni. Iga isiku hinnang mingi värvitooni kohta on sel hetkel tema jaoks õige otsustus. KASUTATUD KIRJANDUS Maison, M.C., Bodoano, B. (2008). Värv. Tln : Maalehe Raamat. Tõlkija Smidt, I., toimetaja Raudla, I. Uiga, S. (2002). Inimene värvilises maailmas. Tln: värvimonograafia Miller, J. (2001)
annaabi.ee 
