Uurimustöö TÜRGI Koostas: Kuressaare 2011 Türgi Türgi on huvitav ja soodne maa kus käia. Geograafiliselt on Türgi hämmastavalt suur maa oma 64 miljoni elaniku (45 Eestit) ja 780 tuh. ruutkilomeetriga (17 Eestit). Kultuuriliselt vanima kihi moodustavad 4-6 tuhande aasta tagused hetiitide kultuuri mälestised Anatoolias (ehkki tavaturisti jaoks pole sellest palju vaadata), edasi loomulikult Trooja ning klassikalised antiikaja varemed (Efesos, Bergamon, Hierapolis jt), mis on kohati veelgi klassikalisemad ja paremini säilinud, kui Kreeka või Rooma enda vastavad mälestised, siis varakristlikud ja Bütsantsi kihistud (Ayasofia Istanbulis, koobaskirikud Kappadookias),
väike kuid ülevaatlik ning sisaldab põhiteadmisi. Töö autor pole referaadis kasutanud sõna sõnalt maha kirjutamist vaid on oma sõnadega on püüdnud saadud informatsiooni ümbersõnastada arusaadavalt. Eliisa Sarv 3 1. Tutvustus: Malta on sõltumatu väike vabariik, mis koosneb seitsmest saarest. Seitsmest saarest on asustatud vaid kolm. Neist suurim saar on Malta nimeline, oma 146 ruutkilomeetriga, teisel kohal on saar nimega Gozo mis katab 67-t ruutkilomeetrit ning kolmandal kohal on saar nimega Comino, mis koos ülejäänud kolme saarega katab 316-st ruutkilomeetrist ülejäänud 103-e ruutkilomeetrit. Maltat peetakse vahemere südameks. Malta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas. Malta pealinn on sadamalinn Valletta. Valletta linn on ametlikult registreeritud UNESCO(vt.Lisa6) nimekirja. Valletta on üks maailma kõige vanimate vaatamisväärsustega linn
Pealinn - Ankara Pindala -783 562[viide?] km2 Riigikeel(ed) - türgi Rahvaarv - 70 586 256 (2007) - Rahvastiku tihedus - 90,0 in/km2 Riigikord - parlamentaarne vabariik President - Abdullah Gül Peaminister - Recep Tayyip Erdoðan Iseseisvus - riigi rajamine tänasel kujul 29. oktoobril 1923 Rahaühik - Türgi liir (TRY) Ajavöönd - Ida-Euroopa aeg Tippdomeen - .tr ROK-i kood - TUR Telefonikood - 90 Türgi hämmastavalt suur maa oma 70 miljoni elaniku (45 Eestit) ja 780 tuh. ruutkilomeetriga (17 Eestit). Kultuuriliselt vanima kihi moodustavad 4-6 tuhande aasta tagused hetiitide kultuuri mälestised Anatoolias (ehkki tavaturisti jaoks pole sellest palju vaadata), edasi loomulikult Trooja ning klassikalised antiikaja varemed (Efesos, Bergamon, Hierapolis jt), mis on kohati veelgi klassikalisemad ja paremini säilinud, kui Kreeka või Rooma enda vastavad mälestised, siis varakristlikud ja Bütsantsi kihistud (Ayasofia Istanbulis, koobaskirikud Kappadookias), Seldzhuki,
EESTI JÄRVEDE KIRJELDAV ÜLEVAADE I. Oti andmetel (1999) on Eestis Pindalalt üle 1 ha suurusi järvi ligikaudu 1200. Nende alla kuulub 2130 km², see on ca 4,8% kogu Eesti territooriumist. Koos tehisveekogudega hõivavad veekogud 5% kogu riigi pindalast. Väikejärved moodustavad veepeeglist väga väikese osa, 176 km² ehk 8,5%. Ülejäänud veepeegli moodustavad kolm suurt järve: Võrtsjärv, Peipsi järv ja Narva veehoidla. Peipsi järv koos Pihkva järvega on Euroopas oma 3555 ruutkilomeetriga suuruselt neljas. Eesti järvede sügavus on vähem kui 15 m, erandid on ainult 46 järve. Iseloomult orujärved või moreenmaastiku glatsiokarstilised järved on Eesti sügavamad järved. Need asuvad enamasti Kõrg-Eesti aladel. Eestis sügavaim järv on Rõuge Suurjärv, mille sügavus on 38 m, sellele järgneb sügavusega 31,9 m Väike-Palkna ja 30,2 m Udsu järv. Looduslikke järvi on Eestis umbes tuhande ringis. Kaardil paiknevad nad ebaühtlaselt (joonis 2). Keskmiselt on Eestis iga 100
ühine EL-i vabakaubanduslepinguga, avanevad tema ees ahvatlevad võimalused Euraasia majandusliidu raames. Samas ei meeldi Valgevene pealikule sugugi V. Putini soov luua Venemaa võimas õhujõudude baas Valgevene territooriumil. Nii kõigubki A. Lukašenko oma ladvikuga Brüsseli ja Moskva tuulte vahel ega tea, kuhu pidama jääda. Ukraina kui idapartnerluse proovikivi Idapartnerluse sihtriikidest suurim on kahtlematult Ukraina oma 42813557 inimese ja 603700 ruutkilomeetriga. EL-iga assotseerumislepingu osas läbirääkimistega alustas Ukraina juba 2007. aastal Sellele eelnes partnerlus- ja koostöölepe , mis allkirjastati 1994. aastal ning jõustati 1998. aastal. Plaanis oli Kiievil assotsiatsioonilepe, mis haaranuks vabakaubanduslepet, jõustada Brüsseliga juba 2014. aasta - 22 - kevadel. Paraku hakkas Ukraina president Viktor Janukovitš just sellel ajal salaja kauplema Hiina RV ja USA-ga Krimmi pikaajalisele rendile
annaabi.ee 
