GEOGRAAFIA KT Rahvastiku paiknemine ja asustus RAHVASTIKU TIHEDUSE VALEM RAHVASTIKU PAIKNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID Looduslikud: · Pinnamood · Kliima · Taimestik · Mullad · Loodusvarad Ühiskondlikud · Ajaloolised · Poliitilised · Majanduslikud · Sotsiaalsed RAHVASTIKU PAIKNEMIST MÕJUTAVAD KAARDID · Punktkaart iga punkt tähistab kindlat rahvaarvu teatud piirkonnas · Ruutkaart kujutatav ala on jaotatud ruutudeks, ruudud on värvitud vastavalt elanike arvuga · Horopleetkaart iga riik on värvitud vastavalt skaalale · Pindalakaart nähtuse väärtust kujutatakse pindalaliselt LINNASTUMINE · LINNASTUMINE on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub linnadesse elama. (toimub kiiresti arengumaades, aga arenenud maades aeglaselt) Linnastumise perioodid
rannajoone kaardistamine lähtudes ainult seaduste vajadustest on finantsiliselt ja füüsiliselt problemaatiline digitaalkaardi ja paberkaardi täpsuse erinev loogika Rannajoone kaardistamise metoodika säilima peab määramise objektiivsus ning täpsus 11 Rannajoon vanadelt kaartidelt 12 Rannajoon vanadelt kaartidelt "Ruutkaart" 1:10 000 Põhikaart 1:10 000 +19 m NSVL 1:10 000 fotoplaan 1984.a. 22 m 30 m 27 m 48 m 50 m NSVL 1:10 000 topogr. kaart +50 m 1985. a. 53 m 13 Rannajoon vanadelt kaartidelt Põhikaardi rannjoon
-lasteaia kohad Õpik lk 45-47 näited rahvaarvu piiramise kohta. 6 Rahvastiku paiknemine ja asustus. Rahvastikutihedus näitab mitu inimest elab keskmiselt antud territooriumi ühe pindalaühiku kohta. Inimeste arv/pindala(km2) 90% rahvastikust elab vaid 10% l ma territooriumist. 70% rahvastikust elab kuni 200 km rannikust Lk 50 joonis 3.3 Rahvastikutihedust kujutatakse kaartidel erinevatel viisidel (õp. lk 53-53) Horopleetkaart Punktkaart Ruutkaart Rahvastiku paiknemist mõjutavad erinevad tegurid Looduslikud tegurid - pinnamood - kliima - taimestik - mullad - loodusvarad ühiskondlikud tegurid - ajaloolised - majanduslikud - sotsiaalsed - poliitilised 7. Linnastumine ehk urbaniseerimine On linnade arvu ja suuruse kasv. Asula Maa-asula Linn -küla -linnastu e
toidupuudus, nälg (eriti arengumaades) piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine tööpuudus üha suurenev majanduslik ebavõrdsus suureneb koormus loodusvaradele jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. MILLISEID KUJUTUSVIISE KASUTATAKSE KAARTIDEL RAHVAARVU JA RAHVASTIKU PAIKNEMISE ISELOOMUSTAMISEKS? Kujutusviisist sõltub, millise ettekujutuse me rahvastiku paikenemisest ühes või teises piirkonnas saame. Punktkaart rahvastiku tihedus. Ruutkaart kujutatav ala on jagatud ruutudeks. Pindalakaart nähtuste väärtust kujutatakse pindalaliselt. MIS JÕGEDE ORGUDES TEKKISID ESIMESED LINNAD? Mesopotaamia, egiptuse, india ja hiina suuremate jõgede ümbruses. NIMETAGE LINNU, MIS KUULUSID HANSALINNADE LIITU. Brugge, Hamburg, Veeenezia, Pisa, Lübeck, Tallinn, Geenova. MIKS TEKKISID LINNASTUD? Tööstuse kiire areng MIKS ON MÕNED LINNAD KASVANUD MEGALINNADEKS?
•diagrammkaart •isaritmiline kaart iseloomustatakse kolmemõõtmelist pinda tasapinnal, tavaliselt maapinna reljeefi, aga ka statistilisi pindu. •punktkaart esitatakse nähtusi nähtusi hajusal viisil paiguataud punktide abil. Punktid ei esinda ühte konkreetset nähtust või objekti, vaid näiteks 1000 objekti esinemist antud piirkonnas. Kaardi kasutajal tekib visuaalne tunnetus nähtuse ruumilise jaotuse kohta •ruutkaart kui süntees koropleet- ja isaritmilisest kaardist. Kaardipind on jaotatud korrapäraseks ruudustikuks (sarvane andmete rastermudelile). •dasümeetriline kaart- see on koropleetkaart, kus kujtataval alal on eraldatud piirkonnad, kus antud nähtust esineda ei saa •pindalakaart puhul muudetakse objektide pindala nii, et see vastaks esitatava atribuudi väärtusele. Atribuut - iseloomustatav või uuritav suurus
kohta. o Isaritmiline kaart sujuvalt muutuv tonaalsus. Jätab õigema mulje kui koropleetkaart, sest elanike tihedus ei muutu valla piiril hüppeliselt. o Vookaart nt majanduskeskuste omavaheline import-eksport. Noole jämedus väljendab tehingute mahtu. o Pindalakaart nt tornaadode esinemissagedus USAs osariikide pindala on muudetud nii, et see oleks proportsionaalne tornaadode arvuga aastas. o Ruutkaart koropleet ja isaritmilise kaardi head küljed. Esitab rahvastiku levikut täpsemalt. Tuleb leida optimaalne ruutude suurus, mis rahuldaks nii andmetöötluse täpsusnõudeid kui esituse ülevaatlikkust. Loeng 6 Päringud ehk mida GISiga teha saab · Päringute liigitamine o Lähenemisnurga järgi asukohast lähtuvad; - atribuudiväärtustest lähtuvad o Kasutuseesmärgis järgi andmehaldus; - valimi moodustamine; -
annaabi.ee 
