Peamine süüdistus vabadussõjalaste aadressil on muidugi see, et nad oleks varem või hiljem ise riigipöörde korraldanud. See läheb aga loogikaga vastuollu, sest miks peaks populaarne ja tõusuteel olev poliitiline jõud korraldama võimu saamiseks riigipöörde. 8 Vabadussõjalased oleksid võimule saanud 4 Eesti Vabariik 90: sündmused ja arengud. Koostanud Küllo Arjakas. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, c2008, lk. 105. 5 Ibid., lk. 105. 6 Ants Ruusmann. Eesti vabariik, 1920-1940: sisepoliitiline areng. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 1997, lk. 84. 7 Ibid., lk. 85. 8 Jaak Valge. Eesti Ekspress: Eesti erakonnad toetasid Pätsi-Laidoneri riigipööret. 05.09.2008. 2 demokraatlikult ning ei saa kindlalt väita, millise suuna nad riigi valitsemises oleksid võtnud. Kaasaegsed, nagu näiteks sotsialistide liider August Rei ei osanud ka öelda vabadussõjalaste
Kool Nimi Klass Vaikiv ajastu Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus XX sajand oli Eesti jaoks küllaltki heitlik. Oli nii paremaid kui ka halvemaid aegu, mitu korda vahetus riigikord, samuti oli ka Eestis majanduses üsna raskeid aegu. Kuigi kahe maailmasõja vahel suudeti luua esimene Eesti Vabariik. Esimene Eesti Vabariik kasvas välja Esimesest Maailmasõjast ning Vene ja Saksa revolutsioonidest. Järsku olid väga nõrgaks jäänud kaks suurrahvast, kes mõlemad tahtsid Baltikumi koloniseerida. Vene tsaarivõim oli alates 1880ndaist aasast arendanud Eestis ja Lätis ulatuslikku venestamispoliitikat, sakslased - okupeerinud 1918. a algul kogu Baltikumi, ning hakkasid kavandama kiiret ja põhjalikku saksastumist. Saada suure vene või suure saksa rahva osaks oli eestlastele sügavalt vastumeelt. Eesti rahvas ja tema juhid kasutasid 1918. a novembris Saksamaa kokkuvarisemist ja Vene kodusõda väga oskuslikult ära. ...
Päts koos perekonnaga Venemaale, kus ta lõputute vintsutuste järel 18. jaanuaril 1956. aastal Kalinini lähedases psühhoneuroloogiahaiglas suri. 9 Kasutatud kirjandus · Ago Pajur, Tõnu Tannberg. EESTI AJALUGU II. Tallinn,2006. · Ago Pajur, Tõnu Tammberg, Lauri Vahtre, Jüri Ant, Mart Laar, Kaido Jaanson, Mart Nutt, Raimo Raag, Sulev Vahtre, Andres Kasekamp. EESTI AJALUGU VI. Tartu, 2005. · Õie Elango, Ants Ruusmann, Karl Siilivask. EESTI MAAST JA RAHVAST: MAAILMASÕJAST MAAILMASÕJANI. Tallinn, 1998. · Hannes Walter. AUSALT JA AVAMEELSELT. Tallinn, 1990. 10
Stanford 1987 Märt Raud. Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu, Toronto 1953. Heas mõttes omapärane raamat. Õigustab Pätsi. Eesti Vabariik Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani. Koostanud Silvia Õispuu, Tallinn 1992 Esimene katse Nõuk järgsel ajal anda tasakaalustatud, õigustatud hinnangut 20. sajandile eestlaste vaatepunktist. Jüri Selirand, Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Muinasajast maailmasõjani, Tallinn 1996 Õie Elangu, Ants Ruusmann, Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani, Tallinn 1998 Ilmar Talve. Eesti kultuurilugu: keskaja algusest Eesti iseseisvuseni, Tartu 2004 väga tõsiseltvõetav raamat. Poliitiline majandusaren nõrgemalt käsitletud, omariiklusperioodi enam ei käsitle. 2 Eesti ajalugu VI: Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Peatoimetaja Sulev Vahtre, Tartu 2005
annaabi.ee 
