Mitteverbaalne sõnum on oluline komponent suhtlemisel ja võib teinekord öelda rohkem kui verbaalne sõnum. Kui inimene suhtlemisel on võimeline verbaalse sõnumiga lihtsamalt edastama valeinformatsiooni siis kehakeelt on raskem kontrollida ja kehakeele jälgimine ning oskus seda tõlgendada annab oluliselt tõesemat infot edasi inimese kavatsustest ja sõnumist, mida ta edastab. 11. Loetle suhtlemist mõjutavad ruumivööndid ja selgita nende tähendust. Ruumisuhe käsitleb mugavat vahemaad kahe suhtleja vahel, on nn. oma ruum, mida me privaatselt vajame, et ennast suhtlemisolukorras hästi tunda. Erinevates suhtlussituatsioonides on see erinev. Endale lähedaste ja kallite inimestega suheldes on see vahemaa väike, kuid tavasuhtluses tuttavatega või enese hästi tundmiseks ametkondlikkus suhtluses vajame juba suuremat vahemaad suhtluspartnerist. Erinevust võime tajuda ka kultuurikontekstist sõltuvalt
Kuna inimesed on võimelised väljendama enda emotsioone just kõige paremini näo kaudu on see kõige parem viis teisel osapoolele informatsiooni koguda ,et saada positiivseid tulemusi peab olema näoilme vastavusest ülejäänud suhtlemisega. Näiteks naeratusega antakse teada ,et teema on 9 huvitav ja soovitakse edasi suhelda aga neutraalse ja vihasema näoilmega saab teine osapool aru ,et ei soovita suhelda. (E-õpe 2014) Distantsioon ehk ruumisuhe näitab teisele inimesele peamiselt seda ära kui mugavalt teie ennast tunnete nende lähedal. Lähedaste inimestega keda teate juba kauem on see vahemaa väiksem aga äri kontekstis ja ametlikul suhtlemiselt peab vahemaa suurem olema ,et mõlemad osapooled tunneksid ennast mugavalt.Samuti tuleb seal välja kultuurikontekst põhjamaine inimene vajab rohkem ruumi aga lõunamaalasel on distant millega ta ennast mugavalt tunneb väiksem. (Saareväli 2012)
vigu. Võõrkeeleõppes nõuab see tähelepanu. 3.1. Vokaalide klassifikatsioon Täishäälikud ehk vokaalid (lad vocales, ingl vowels, vn ) moodustatakse avatud kõnetraktiga (avasui). Valdavalt on nad helilised ning nende kõlavärv (see, mille järgi nad ära tunneme) oleneb suuõõne kui peamise resonaatori kujust. 3.1.1 Moodustuspõhimõtted eesti täishäälikute näitel Keele liikudes ette või taha, üles või alla muutub suuõõne esi- ja tagaosa ruumisuhe ning vastavalt tulevad tämbris rohkem esile "heledamad" või "tumedamad" ülemtoonide kimbud. Võimalusi lisab labialisatsioon: ette sirutatud huultega on resonaator pikem, see ei jää tämbris kajastumata. Akustilises plaanis väljendub see iga hääliku erineva formantkoostisena formandiks nimetatakse helienergia koondumist kindlasse spektri sagedusalasse. Seega iseloomustab täishäälikuid harilikult kolm tunnust: a) keeleselja kõrgus, b) keele suund (ees
b. Artikulatoorselt lähedaste häälikute eristamine (eriti kui artikulatoorne aparaat fikseeritud) c. Kirjutamise häire 5. Semantiline afaasia: ruumilise ja kvasiruumilise kõne mõistmine. TP tertsiaarsed väljad (37, 39). a. Tee ring risti alla; transitiivsed järeldused; Kolja lõi Petjat, kes sai haiget? b. Tihti akalkuulia (arvus väljendatud ruumisuhe) Eferentsed afaasiad: 1. Motoorne: kõne motoorse „meloodia“ häire. F sekundaarsed väljad (44, 45). a. Kõne arusaamatu, säilib arusaamine b. Kõne embolid, perseveratsioonid (eelneva tegevusprogrammi takerdumine, ei jõua järgmisesse) c. Raskusastmed: silp – sõna – keeruline sõna d. Kokutamine, kui perseveratsiooni näide, kuid pole kahjustus. 2
annaabi.ee 
