a. Tiirlev elektron kiirgab elektromagnetlaineid, seega kaotab energiat ja mõne aja pärast kukub tuumale b. Planetaarmudelist ei selgu, miks elektron tuuma juurest minema ei lenda c. Elektron ei saa olla tuumast eemal, sest positiivselt laetud tuum tõmbab ta kohe enda poole 8. Mida kirjeldab kvantmehaanika põhivõrrandis, Schrödingeri võrrandis esinev lainefunktsioon? a. osakese leidmise tõenäosust erinevates ruumipiirkondades b. osakeste lainepikkust c. kvantide võnkumise edasikandumisel tekkivat lainet 9. Kas on õige väide "Aatom kiirgab footoni, kui aatomituum läheb kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele"? Väär see kehtib elektroni puhul 10. Mis on , ja kiired? a. kiired heeliumi aatomi tuumad b. kiired kiirete elektronide voog c. kiired suure energiaga elektromagnetkiirgus 11. Järjesta , ja kiired ioniseerimisvõine järgi.
Seda on näha selle spektri punanihkest. See taustkiirgus on mõõdetav. Ta vastab absoluutselt musta keha temperatuurile 2,73 K. Suuremastaabiliste struktuuride moodustumise algus Pärast kiirguse vabanemist sattus aine gravitatsiooni tugevama mõju alla. Lähtudes tiheduse kõikumistest, mis võisid tekkida juba inflatsioonilise paisumise ajal kvantfluktuatsioonide tõttu, moodustusid miljoni aasta pärast kosmoses suuremastaabilised struktuurid. Suurema massitihedusega ruumipiirkondades hakkas aine gravitatsioonilise ebastabiilsuse tõttu kollabeeruma ning moodustama massikogumeid. Sealjuures hakkasid kõigepealt tekkima varjatud ainest nn halod. Need toimisid "gravitatsiooninõgudena", kuhu hiljem kogunes meile nähtav aine. Et kindlaks teha, mis see varjatud aine täpselt on, on püütud struktuuride moodustumise protsessi arvutisimulatsioonidega imiteerida. Mängiti läbi mitmesugused stsenaariumid, millest mõned välistati kui täiesti ebarealistlikud
punanihkest. See taustkiirgus on mõõdetav. Ta vastab absoluutselt musta keha temperatuurile 2,73 K. 1.11 Suuremastaabiliste struktuuride moodustumise algus Pärast kiirguse vabanemist sattus aine gravitatsiooni tugevama mõju alla. Lähtudes tiheduse kõikumistest, mis võisid tekkida juba inflatsioonilise paisumise ajal kvantfluktuatsioonide tõttu, moodustusid miljoni aasta pärast kosmoses suuremastaabilised struktuurid. Suurema massitihedusega ruumipiirkondades hakkas aine gravitatsioonilise ebastabiilsuse tõttu kollabeeruma ning moodustama massikogumeid. Sealjuures hakkasid kõigepealt tekkima varjatud ainest nn halod. Need toimisid "gravitatsiooninõgudena", kuhu hiljem kogunes meile nähtav aine. Et kindlaks teha, mis see varjatud aine täpselt on, on püütud struktuuride moodustumise protsessi arvutisimulatsioonidega imiteerida. Mängiti läbi
vastastikuse induktsiooni vahendusel. Pinge suuruse määrab mähiste keerdude arvu suhe. Elektromagnetlaine on elektri-ja magnetväljade häirituse levik ruumis. Levimiel ei võngu minig keskkond, st ei vaja keskkonda(levib ka vaakumis) EM-laines väguvad elektrivektor ja magnetvektor tasandites, mis on omavahel risti ja samas faasis, ja risti ka laine levimise suunaga, st EM laine on ristlaine. Magnet ja elektriväli summutavad teineteist neis ruumipiirkondades, kus väljad on juba olemas. Vaakumis levib kiirjuseda ca 3*108m/s.EM lained peegelduvad metallpindadelt, sest elektriväli ei suuda tungida elektrit juhtivsse kehadesse. Emlained difrageeruvad ja interfeeruvad. Em laine levimiskiirues oleneb keskkonnas. v=λf EM-kiirguse liigitus: omadused olevad lainepikusest ehk lainete sagedusest. Nähtav valgus- lainepikkuste vahemikus umbes 400-700nm. lainepikkust vähameil 400-700nm. Nt maod infra, mesilased ultra
6. Mida tähendab, et laserikiirgus on koherentne? Üksikute aatomite poolt kiiratud lained on samas faasis 7. Milles seisneb aatomi planetaarmudelis peituv vastuolu? Tiirlev elektron kiirgab elektromagnetlaineid, seega kaotab energiat ja mõne aja pärast kukub tuumale 8. Mida kirjeldab kvantmehaanika põhivõrrandis, Schrödingeri võrrandis esinev lainefunktsioon? osakese leidmise tõenäosust erinevates ruumipiirkondades 9. Kas on õige väide "Aatom kiirgab footoni, kui aatomituum läheb kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele"? Väär see kehtib elektroni puhul 10. Mis on -, - ja -kiired? a. -kiired heeliumi aatomi tuumad b. -kiired kiirete elektronide voog c. -kiired suure energiaga elektromagnetkiirgus 11. Järjesta -, - ja -kiired ioniseerimisvõine järgi. a. suur ioniseerimisvõime alpha b
➢ Elektroni viimiseks kõrgema tasemega orbiidile (ergastamiseks) tuleb süsteemi anda juurde energiat (näit. soojusenergiat). ➢ Energia, mis eraldub või neeldub elektroni üleminekul ühelt orbiidilt teisele: ΔE = h v = E1- E2 Orbitaalid. ➢ Elektronid paiknevad aatomituuma ümber kindlaksmääratud kujuga ruumipiirkondades – orbitaalidel. ➢ Orbitaali all mõeldakse sellise ruumiosa piirpinda, kus elektron 99%-se tõenäosusega viibib. Igal orbitaalil on oma kindel energiatase. Eristatakse s, p, d ja f orbitaale ➢ Elektroni üleminekul kõrgema energiaga orbitaalile (ergastamine) neeldub kvant energiat, üleminekul madalamaenergiaga orbitaalile kiirgub kvant energiat ➢ Kui aatomeid on palju, siis toimub neid üleminekuid palju ja tekib erinevatest
Elemendid koosnevad väga väikestest osakestest - aatomitest. Sama elemendi kõik aatomid on identsed. Ühe elemendi aatomid erinevad teiste elementide aatomitest. Ühendid koosnevad mitme elemendi aatomitest. Keemilises reaktsioonis aatomid paigutuvad ümber, eralduvad üksteisest või ühinevad, aatomeid ei teki juurde ega kao kuskile 1. Orbitaalid Elektronid paiknevad aatomituuma ümber kindlaksmääratud kujuga ruumipiirkondades orbitaalidel. Orbitaal - sellise ruumiosa piirpinda, kus elektron 99%-se tõenäosusega viibib, igal orbitaalil on oma kindel energiatase. Eristatakse s, p, d ja f orbitaale. Elektroni üleminekul kõrgema energiaga orbitaalile (ergastamine) neeldub kvantenergiat, üleminekul madalama energiaga orbitaalile kiirgub kvantenergiat Kui aatomeid on palju, siis toimub neid üleminekuid palju ja tekib erinevatest diskreetsetest
annaabi.ee 
