reljeefkaart. *Iga muinasmälestis tuleb võtta riikliku kaitse alla. Arheoloogilised kaevamised Kaevamine on kõige vastutusrikkam etapp, sest selle käigus muistis hävitatakse. Kaevamisi on kaht tüüpi: uurimiskaevamised (plaanitud) ning päästmiskaevamised. Euroopas on 90% päästmiskaevamised ja 10% uurimiskaevamised. Kaevamise koht ruudustatakse ära 1x1m kaupa. Nende abil lihtsam leide plaanidele märkida, joonistada jms. Kaevamine käib tavaliselt 10cm kaupa, mõnikord ka õhemate kihtidena. Kasutatakse labidaid, kühvleid, pintsleid, kellusid. Kõike joonistatakse ja pildistatakse. Kaevandi seinad (profiilid) annavad palju infot. Seal on ilusti näha erinevad kihid. Ka seinad joonistatakse.
Samuti võib kasut ka tehnilisi abivahendeid nt aeroarheoloogia , geofüüsikalisi meetodeid ( nt magnetluured). Tp olilisel kohal ka georadar. b)arheoloogilised kaevamised- muinasteadlaste uurimistöö . Kõige tähtsam ja eluliseim etapp, kaevamisel peab arvestama , et see on äärmiselt vastutusrikas, sest kui arheoloog kaevab ühe muistise läbi saab ta sealt informatsiooni, kuid ta hävitab selle objekti. Kaevatud ala ruudustatakse. Olulist informatsiooni annavad kaevandi seinad ( kaevandi profiil), et oleks võimalik jälgida erinevadi kihte. Peale kaevamist järgneb leidude konserveerimise , nummerdamise ja kogu kaevamistöö materjali korrastamine ning aruanne ning selle kõige tõlge ( mida kaevati, mida leiti, kes seal elas, mis ajast on säilmed pärit). Kääpaid kaevatakse lahti nt sektorite kaupa, sest on teada , et need suure tõenäosusega sisaldavad põletusmatuste säilmeid.
all on. Kasutatakse kaevamiskoha otsimiseks. Kasutatakse ka metalliotsijat. Kaevamine on kõige vastutusrikkam etapp, sest selle käigus muistis hävitatakse. Kaevamisi on kaht tüüpi. Uurimiskaevamised ehk plaanitud kaevamised arheoloogid ise valivad objektid, mida kaevavad. Päästmiskaevamiste puhul on hädavajalik kaevata, sest plaanitakse näiteks midagi ehitada. Euroopas on 90% päästmiskaevamisi ja 10% uurimis. Kaevamisel rakendatakse oma metoodikaid. Kaevamise koht ruudustatakse ära 1x1m kaupa. Nende abil on lihtsam leide plaanidele märkida, joonistada jms. Väga oluline. Kaevamine käib tavaliselt 10cm kaupa, mõnikord ka õhemate kihtidena. Kaevatakse ka omaaegsete kihtide järgi. Kaevamisel kasutatakse labidaid, kühvleid ja pintsleid. Kõik joonistatakse ja pildistatakse. Kaevandi seinad (profiilid) annavad ka palju infot. Seal on ilusti näha erinevad kihid. Ka seinad joonistatakse. Kaevatakse kuni loodusliku pinnani, mis elutegevuse all oli. Kääpa kaevamine
muistiseid vaadata jms. Tänapäeval eristame kahte tüüpi kaevamist nn uurimis - ehk plaanimiskaevamised ja päästekaevamised. Uurimiskaevamistel arheoloog ise valib objekti, mida kaevama hakkab. Päästekaevamistel on hädavajalik objekti kaevata, sest sinna plaanitakse mingit uut ehitist (teed, maja). 90% kaevamistest on päästekaevamised. Kaevamisel rakendatakse oma metoodikat, selleks et kõike fikseerida. Kogu ala ruudustatakse ära (meetrised ruudud). See on selleks, et kõik, mis kaevates välja tuleb, saaks plaanile kanda jm. Kaevamine käib plaanile vastavalt (nt 10 ja 5 cm kaupa). Eemaldatakse kihid 10 cm kaupa või eemaldatakse kihid maapinna järgi (üritatakse järgida kunagiseid ladestumisi). Kaevamisprotsess käib labidate, kühvlite, pintslitega, sõelaga, leiud joonistatakse ja pildistatakse. Kaevamistöö peab olema võimalikult täpne ja fikseeritud. Kaevatakse kihtide kaupa
annaabi.ee 
