Agnes astus klassi, silmad nutust punased. Õpetaja polnud veel klassi jõudnud ning klassikaaslasi Agnese punased silmad ei huvitanud. Tüdruk ohkas raskelt, kõndis tuimalt pingini ning prantsatas raskelt istuma. Tüdruku selja taga oli kuulda mõnitavaid märkusi. Tavaliselt oleks tüdruk püsti tõusnud ning kommenteerija peale metslooma kombel röökinud, kuid täna ta seda ei teinud. Õpetaja jõudis klassi. Suur turske mees suurte prillide ning naljakate ruuduliste pükstega. Õpetaja Kala. Üldiselt väga sõbralik ning arusaaja, kuid Agnest ta ei sallinud. Õpetaja pööras viivuks pilgu Agnesele ning seejärel alustas juttu Shakespearist. Tunniteema "Shakespeare" vuhises Agnese kõrvust mööda kui kesköine kiirrong. Kell helises... Vahetunnis istus tüdruk vaikselt põrandal, käed näo ees ning põrnitses läbi sõrmede pilkavalt nelja poissi. Need olid Edward, Joosep, Karl ja Martin. Mälestused nende poistega seoses tõid
Lehed on tihtipeale pikad ja Tolmukaid on 8 või 10, skimmiatel 5, õhukesed. tsitrustel palju. Tavaliselt on 1 emakasuue ja 25 Süstjad, harilikult rootsuta kokkukasvanud viljalehte. Mõnikord lehed paigutuvad vahelduvalt on sigimikud eraldi, aga või männastena püstisel emakakaelad kokku kasvanud. varrel. Ruuduliste viljad on väga erinevad. Liiliate vars ei kasva Marjad, luuviljad, pomerantsviljad, jämedamaks, vaid jääb tiibviljad, kuprad ja kukkurviljad on kõik esindatud. selliseks, nagu on tekkides. Seemnete arv varieerub veelgi Liilialised on rohttaimed. rohkem. ERIOMASED TUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED
· Kirjandus lk 23 2 Sissejuhatus: Antud uurimustöö tutvustab Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Ambla kihelkond asub Järvamaal. Ambla kihelkonna rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti rahvarõivarühma ning mille põhiosadeks olid särk, käised, seelik, vöö, põll (abielunaistel) ja traditsiooniline peakate. Põhiliseks ülerõivaks, ühtlasi pidulikuks rõivaks oli villasest riidest pikk-kuub. 1870.-1880. aastatel levis Järvamaal ruuduliste või ristitriibuliste üleüldseriiete ehk kaapotkleitide kandmine. Samuti tutvustastakse antud töös rahvariiete juurde kantavaid ehteid, jalanõusid, milliseid sukki kanti ning millised olid taskud/kotid. Antud uurimustöö on illustreeritud joonistega, mis annab selgema ja parema ülevaate rahvariiete väljanägemisest ning milliseid mustreid ja tikandeid kasutati. Alljärgneval joonisel on ära toodud rahvariiete komplekt ilma pikk-kuueta.
Berliozi mahalõigatud pea veeres mööda Bronnaja tänava sillutist alla. Neljas peatükk: Tagaajamine Ivan Nikolajevits jooksis õnnetuspaigale ning vajus siis esimesele pingile. Ta kuulis kuidas üks naine hüüdis, et Annuska oli päevalilleõli pudeli puru teinud. Ta läks tagasi Bronnaja tänavale, et võõra mehega rääkida. Nüüd teskles aga mees, et ta ei oska vene keelt. Välismaalase juurde oli ilmunud ka teine kummaline mees (ruuduliste pükste ja katkiste näpitsprillidega). Ivan hakkas neid taga ajama. Kummaline seltskond täienes veel kahel jalal käiva musta kassiga. Peagi kaotas poeet nad kõik silmist. Ta oli veendunud, et nad on majas nr.13 korteris 117 ning suunduski neid sinna otsima. Korteri vannitoast paistis valgust ja Ivan avas ukse. Seal oli naine vanni võtmas, mitte kummaline seltskond. Ivan läks kööki ja võttis sealt küünla ning ikooni. Seejärel lahkus ta korterist.
olla, et praegu räägitakse sellest rohkem. Kas koolivorm oli/ on kohustuslik? Kui oli / on, siis kirjeldage seda! - Oli kohustuslik. Sain kanda kolme erinevat koolivormi. Algklassides oli sinine pihikseelik, põhikoolis teksaseelik, keskkoolis volditud ruuduline seelik. - Minu kooliajal oli kohustuslik, alles keskkoolis muutus mõnevõrra vabamaks. Olen kogenud kahte koolivormi reformimist. Üks oli topilisele teksariidele (halvakvaliteediline ja kole) üleminek ja teine ruuduliste seelikute ja siniste pintsakute- pükste aeg. Viimased tundusid moodsamad, vähemalt algul. 20 - Kohustuslik. Kõige kohustuslikum oli pioneeri kaelarätt või komsomoli märk. Sinine seelik ja vest, jakk, rohekas pluus ja valge pluus. Viimasel õppeaastal tuli teksavorm, mis meile kohustuslik polnud. - Sinine koolipluus, tumesinine seelik ja vest. Hiljem võis ka mustade viigipükstega käia. 5.3 III põlvkond (51- 67)