palju muuseume. Milleks? Taas ehitatakse tellisseina, laotakse seda kiiruga kokku ahmitud muljetest. Pole kahtlustki, et sedasi ringi kihutades juhtub nii mndagi, mr tuleb pikk. Aga hku seal pole. Vral maal viks hoopis vtta istet mnes tnavakohvikus, nautida ski ja jooki ning lihtsalt vaadata, kuidas linn oma elu elab. Psida ise paigal, melda omi mtteid ja lasta maailmal enese mber keerelda. Ehk siis hulkuda tundmatutel tnavatel kuhugi ruttamata, lubada endale molutamist mnes varjulises pargis. Ja siis, miks mitte, kia ra ka hes muuseumis, mida sa sel juhul tepoolest nautida suudad. Mis jb sulle meelde suure ja isevrki rndrahnuna, mitte jrjekordse tellisena reisimlestuste massiivses rivis. Molutamine annab elu nautimiseks tarviliku distantsi. Kunstinitusel maali imetledes ei ronita ju ka ninapidi selle sisse. Maastike ilu avaneb eemalt vaadates. Vtame oma elu mnuga ja molutame pisut!
Iial ei püganud põder pajusid või noori haabu päris nudiks. Ta justkui mõistis, et kui ta tahab järgmisel talvel siia tagasi tulla, peab pügamistöös mõõdukas olema. Metsale vajuv videvik leidis põdrapulli kändude vahel lumel lesimas. Läbi terve talve ei vaevunud põder endale paremat voodit tegema: ei lund kõhu alt ära kraapima, ei oksi madratsiks murdma. Põdra karmiharjalise pealiskarva all oli pehme ja soe eluskarv. See hoidis põdra suure keha ka lumelohus sooja. Ruttamata astus põder mööda metsateed. Majalähedasi põõsastikke külastas ta ikka pimedas. Lumekoormas lepalatvu rinnaga laiali lükates kahlas ta otse võrkaia taha, küünitas üle aia ja asus üle pealisaia ulatuvaid õunapuuoksi nosima. Aeg-ajalt heitis põder pilku lumme mattunud maja otsaaknale. Sealt paistis kuusk, mida ennist oli metsateel kantud. Kuuse okstel sätendas jälle valget, justkui oleks toas sinna uut lund sadanud. Okste peal ja vahel vilkusid pisikesed tähesilmad
Ta kujutas naist vöökohast ülespoole, kaasa arvatud käed, ning maalis ta silmad vaatama otse, mitte kaugusesse, mis oli täiesti uus lähenemine. Aeglase kunstnikuna kulus Leonardol ''Mona Lisa'' maalimiseks neli aastat. Ta kasutas õlivärve, kandes neid lõuendile ühe kihi kaupa. Iga kord pidi ta ootama, et värv enne jätkamist kuivaks. Ta kasutas väga häid pintsleid, et ühtegi pintslitõmmet pole näha. Leonardo oli perfektsionist, kes töötas ruttamata ja rahulikult. Tegelikult ei arvanud ta kunagi, et ta selle lõpetab, ning ta töötas maali kallal kogu oma ülejäänud elu. Maal on kuulus daami kummalise näoilme tõttu- poolnaeratus, just nagu oleks teda tabatud oma isikliku nalja üle naermas. ''Püha õhtusöömaaeg'' üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 1495-1498. See on maalitud Santa Maria delle Grazie söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on Leonardo
2006: 54-55). Kuulsad teosed ´´Mona Lisa´´ Aeglase kunstnikuna kulus Leonardol´´Mona Lisa´´ maalimiseks 4 aastat. Ta kasutas õlivärve, kandes neid lõuendile ühe kihi kaupa. Iga kord pidi ta ootama, et värv enne jätkamist ära kuivaks. Ta kasutas väga häid pintsleid- nii häid, et ühtegi pintslitõmmet pole näha. Leonardo oli perfektsionist, kes töötas rahulikult ja ruttamata. Ta ei arvanud, et ta selle maali kunagi lõpetab ja ta töötas selle kallal kogu oma ülejäänud elu. Maal on kuulus daami kummalise näoilme tõttu- tema näol on poolnaeratus(Phillips 2006: 51). Femme Falale, kes meelitab sfinksi naeratusega ja samas tõrjub tema lähenemist külmalt(Buchholz 2006: 65). ´´Püha õhtusöömaaeg´´ Leonardo´´Püha õhtusöömaaeg´´on perspektiivi meistriteos, kuna loob illusiooni kolmemõõtmelisest ruumist
lahendamiseks on raske inimestega produktiivselt koostööd teha Btüüpi isiksus võimelised laskma asjadel omasoodu minna aktsepteerivad rohkem ennast, teisi ja reaalsust on ebaõnnestumise korral enda suhtes andestavamad ei ole ülemäära nõudlikud raskustega kokkupuutumisel ei ole inimestega koostöö neile probleemiks armastavad töötada inimestega jälgivad ruttamata ja rahulikult toimuva sündmuse kulgu ning probleemide korral otsivad lahendusi Ärev tüüp kujutab ette halvima saabumist näeb igal pool ohtu kaldub ülivalvsusele muretseb sündmuste ootel Stress ja töö 7 Ebakindlustundeni, frustratsiooni, motivatsiooni puudumiseni ja lõpuks üleväsimuseni viib