Intensiivne lähtekivimi keemiline murenemine, tekib kaoliniitsavi, mis ei suuda Mullad ulatuvad 20, iegi 30 m siduda toiteelemente sügavuseni Punamullad Ferrallitisatsioon mullatekkeprotsess troopikas ja lähistroopikas, kus muld rikastub raud- ja alumiiniumoksiidide ning nende hüdraatidega intensiivse bioloogilise aineringe tingimustes. Ferrallitisatsioonil tekkinud mullad on kollased, punased, punakaspruunid, mustjaspunased või rusked. F. levib ligi 1/5-l maismaast, tema tunnuseid koos savistumisega leidub ka mõnes parasvööndi mullas. Mõnes piirkonnas kasutatakse lateriiti edukalt ehitus-materjalina. Kuna need on hästi savikad, saab neist troopilise päikese käes kergesti telliskive valmistada. Vihmametsade punamullad · Toiteelementide sisaldus mullas on väike. · Mullad on erosiooniohtlikud. · Puude maharaiumisega viiakse suur kogus toiteelemente ära, muld vaesub. Humifitseerumine
on punamullad mitmesuguse happesuse, huumusesisalduse, lõimise ja profiili ehitusega ning produktiivsusega. Ferralliitmullad Punamuld Mullad, mis on rikastunud raud- ja alumiiniumoksiidide ning nende hüdraatidega intensiivse bioloogilise aineringe tingimustes. Olenevalt raudoksiidide hüdratatsiooniastmetest ning huumuse laadist on ferralliitmullad kollased, punased, punakaspruunid, mustjaspunased või rusked. Kõrbemullad Mullad, kus aurumine ületab suuresti vee juurdesadu. Kõrbemullad on tavaliselt sooldunud. Solod Sooldunud muld, mille huumus lahustub ja mineraalosa laguneb leeliselises keskkonnas ning saadused uhtuvad mullast välja. AEB profiil meenutab leetunud mulda, kuid solod on leelisene ja küllastunud neeldunud Na +- ga. Solod levib metsastepi- ja stepinõgudes. Solonets Sooldunud muld, mille pindmises kihis lahustuvad soolad puuduvad, kuid on rohkesti neeldunud Na +
soolane merevesi. Sooldumise laad oleneb sooldunud kihi sügavusest, soolade hulgast ja koostisest. Väär inimtegevus põhjustab sekundaarset sooldumist. · Ferralisatsioon on mullatekkeprotsess, kus muld rikastub raud- ja alumiiniumoksiidide ning nende hüdraatidega intensiivse bioloogilise aineringe tingimustes. Protsess esineb peamiselt ekvatoriaalses vööndis. Nii tekkinud mullad kollased, punased, punakaspruunid, mustjaspunased või rusked. Ferralisatsioon levib ligi 1/5-l maismaast, tema tunnuseid koos savistumisega leidub ka mõnes parasvööndi mullas. 8.4. Erinevad mullatüübid Loodusvöö Kliima Mulla Muldade Peamised Iseloomuliku Sobivus nd iseloomustus ja veereziim paksus horisondid d kultuuride
pagurandadel eelkõige sellepärast, et veetõusu aegu laugmadalikule kandunud toit muutub mõõna ajal kergesti kättesaadavaks. See, et Atlandil olenevad tõus ja mõõn eelkõige kuu ja päikese asendist, Läänemerel aga valitseva tuule suunamuutustest, pole risladele oluline. Toituvad Põhjamaised lamminiidud 6450 leeterislad Haversi rannas NõvaOsmussaare hoiualal. Rusked luited kukemarjaga *2140 (esmatähtis elupaigatüüp) Kukemarjanõmm ei paista silma liigirikkusega. Pigem võlub siin just lihtsus. See elupaigatüüp on Euroopas haruldane, mille tõttu peetakse
annaabi.ee 
