Tunded kui Ameerika mäed. Vastused kui kurjad saladused. KIRJELDA MÕND ESET, KOHTA, MILJÖÖD, KASUTADES KÕIKI AISTINGUID (NÄGEMINE, KUULMINE, HAISTMINE, KOMPAMINE). Seisatasin kivirünkadest pillutatud mererannal, pea kohal kummumas tinakarva pilvedega kaetud taevas. Silm haaras kõikjal vaid vett, mis oli ühekorraga nii sinine, roheline kui hall, ja samas mitte ükski neist. Valge vahuga kroonitud lained rullusid kaldale vaid selleks, et kohe võitmatu maismaa ees uuesti taanduda, nilpsates hellalt mu jalgu, peaaegu suudeldes. Tuul kandis mu sõõrmeisse adru ja kalasoomuste hõnguga segatud lõhna, mis oli nii soolane, et selle maitset võis suuski tunda. Kuulasin igatsevalt mere kohinat, saateks kajakate kurblik kisa. Kuid halli laeva ei tulnud enam iialgi. Ma kükitasin laste tatsumisi igapäevaselt tundval heledal linaleomil, mind ümbritsesid
räägibki bändiliikmetega koos veedetud ajast, pidutsemisest ja kontsertitest. Kõige selle juurde käis ka ohtralt alkoholi, seksuaalsuhteid ning purjus peaga tehtud robustseid tegusid, millele lisandus alati ka rohkelt ropendamist. Raamat oli küll karm, aga aus. Etendus ,,Musta pori näkku" oli jutusaate vormis, kus raamatu tegelased osalesid Mihkel Raua vestlussaates. Etendusele lisas vürtsi see, et kui raamat oli Mihkel Raua vaatepunktist, siis nüüd rullusid lahti lugude tegelikkus ning ka teiste kaasosalejate arvamus. Etenduse muutsid kirjumaks ka seintel ning taustal jooksvad videoefektid ning muusikalised vahepalad, mis olid väga kaasakiskuvad. Minule etendus iseenesest meeldis, kuid teise vaatuse keskel hakkasid mõtted hajuma ning isegi oleks tahtnud poole pealt ära jalutada, sest miski nagu otseselt vaatama ei kutsunud. Võib- olla oli see tingitud ka sellest, et olen ise ka raamatut lugenud ja kõik juhtuv oli juba
Korraga oli tulnud sula, ma kuulsin, et jõgi on üle kallaste tõusnud, kõik ojad suureks paisunud ja mu armas org allpool Wahlheimi üle ujutatud! ... Oli kohutav vaatemäng näha ülalt kaljult all kuuvalguses tulvavaid voogusid üle põldude ja aasade ja hekkide ja kõige muu veeremas, avar org kõrgemal ning madalamal üksainus mäslev meri tuule vihinas! Ja kui siis kuu sünkja pilve tagant taas nähtavale tuli ja vood mu ees vapustavalt kaunis vastuhelgis kohinal mööda rullusid, haaras mind kõhedus ja otsekui joovastus! Ah, avali käsi seisin ma kuristiku serval ja ohkasin: ,,Alla!, alla!", olles ekstaasis valmis oma piinas ja kannatused sügavikku paiskama, lainete kombel virusse viskuma! Kokkuvõtteks: Werther oli loodusesse kiindunud, see oli talle üks loomulik osa elust ja ei möödunud ühtegi päeva ilma selleta, et ta poleks käinud tunnikese jalutamas.(näiteks oli ta endast väljas, kui puud maha võeti) Werther ja inimesed: Lk
Mesosikumi lõpus. Kraatri läbimõõt on umbes 200 km, mis tähendab et meteoriidi läbimõõt oli umbes 10 km. (Plummer, C. C., Carlson, D. H., Hammersley, L. 2013.,Gornitz, V. 2009) Siiamaani pole täpselt teada, mis moel põhjustas Chicxulubi meteoriidi plahvatus massilist Maa loomade ning taimede väljasuremist. Teadlased arvavad, et meteoriidi põrkekohas tõusis temperatuur tohutult (u 20 000 kraadini). Aurustus miljoneid tonne maapinda, ookeanile rullusid 120 meetri kõrgused lained. Plahvatuse käigus paiskus 7 õhku umbes 200 000 km3 mulda ja kivimeid. Seismiline lainetus maakoores võrdus 12-pallise maavärinaga. Rannikupiirkondadest pühkis meri minema kõik elava. Ürgmetsi ja rohumaid laastasid hiiglaslikud tulekahjud. Meteoriidiplahvatusel õhku lennanud tolm võis varjutada Päikese aastateks. Taimed närbusid ning taimetoidulised loomad surid nälga
TAUST Uusrealismini jõutakse 1960. aastate alguses. TUNNUSJOONED 1. segatehnikas teoste loomisel kasutati erinevaid alusmaterjale (lõuend, paber, puit, metall) 2. eelistati skulptuure 3. kasutati akrüülvärve, fotot, serigraafiat (siiditrükk) 4. kujutatakse tegelikkust, kuulsuste portreid, naisekeha, toitu, muusikariistu jne KUNSTNIKUD Maalikunstnikud Yves Klein (19281962) kasutas alates 1957. `oma' sinist. Kasutas muuhulgas `pintselnaisi', kes alasti kehadega rullusid ja lohisesid üle paberi, jättes sinna sinise värvi jälgi Monteerijad Arman (1928) hakkas montaaze tegema 1961. a. Purustas argiesemed ja pani nad seejärel lõuendil uuesti kokku. Kuhjab ka väärtusetuid esemeid nagu pudelikorke, kiletükke jm Plakatikunstnikud Raymond Hains (1920) kasutab oma teostes puruksrebitus sõnu ja hüüdlauseid. Pildistab läbi klaasvõre, mis muudab pildi kaleidoskoopiliseks. 11. MINIMALISM (jüri kaarma poeg) TAUST
annaabi.ee 
