Sordiaretuse Instituudis Iseloomustus Kasvatakse harilikku rukkist Tuultolmleja (õied kahesugulised) Üheaastane taim (suvi- ja talivorm) Kõrs on 90200 cm Sisaldab Na, K, P, Ca, B4- vitamiine Kasvutingimused Mullastiku suhtes vähenõudlik Sobivad parasniisked, kergema lõimisega liivsavimullad Talub -25..-35°C Talub põuda v.a sügisese võrsumise ajal Hea umbrohtude allasurumisvõimega Sordid Eestis aretatud rukkisordid: Sangaste Vambo Tulvi Elvi Kasutusalad Eelkõige leivajahu tooraine Roheliselt haljassöödana ja silona Põhk allapanuks(paber, kartong) Õlu, piiritus, viin, viski Kama Import ja eksport 2014.aastal 2% teravilja ekpordist (9270t) Soome viidi 94,6%, Lätti 3% ja Taani 2,4% eksporditud rukisest Ekporditud rukki tonnihind 150 Imporditi 21 941 tonni, 96% Lätist Rukis maailmas Rukist kasvatatakse maailmas vähe, teraviljasaagist moodustab see
jämedateralised sordid. Sangaste ja teiste mõisate omanikuks sai Friedrich von Berg pärast kindralfeldmarssal F. W. R. v. Bergi surma 1874. Kohe alustas ta rukki kasvatamist. Kohalike tingimustega sobiva rukki leidmiseks tellis Berg esialgu talirukki mitmesuguste sortide seemet Inglismaalt ja Saksamaalt. Peagi selgus, et siinse karmi talve tõttu need Eestile ei sobi. Pärast seda võttis ta katsete algmaterjaliks meist põhja pool asuvate maade (Rootsi, Soome) rukkisordid. Ka nende hulgas ei leidunud ühtki kõlbulikku ja Berg otsustas ise hakata uut rukkisorti aretama. Umbes 10 aasta pikkuse katsetamise järel oli selge, et Eesti tingimustele sobivat talirukkisorti pole võimalik kiiresti saada. Berg otsustas hakata rukist parandama alalise valiku teel. Lõpuks osutus võrdlusel parimaks Vana-Kuuste mõisast toodud talirukkiproov. Arvatavasti ostis selle rukkiproovi algseemne Õisu mõisa omanik Sievers 1850. a paiku Saksamaalt. Nii Õisus kui
Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste mõisa omanik krahv Friedrich Georg Magnus von Berg. 1939 ostis Eesti Sordiparanduse Selts krahvi pärijatelt tolle rukkisordi edasiaretamise õiguse, tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudi Sangaste aretusjaamas. Krahvi pojapoeg Victor on jätkanud Sangaste rukki aretamist Kanadas, väidetavalt valmistatakse Sangaste rukki järeltulijast viskit Canadian Gold.[5] Eestis on aretatud rukkisordid 'Sangaste', 'Vambo', 'Tulvi', 'Elvi' jt. Rukki saagikus Eestis oli 2011. aastal 2317 kilogrammi hektarilt. Rukise kasutamine Rukist tarvitatakse eelkõige leivajahu toorainena. Tänapäeval on rukkijahust leib põhiline teraviljatoit Põhja-Euroopas ja Venemaal. Lisaks mustale leivale valmistatakse rukkist ka näkileiba, samuti aetakse sellest viskit ja vähemal määral viina. Varasematel aegadel oli rukis oluline loomadele
Talirukki laialdasem levik algas 11. sajandi teisel poolel. 29. Olulisem talirukkisort Eestis ja kogu maailmas, tähtsus. Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste krahv Friedrich Georg Magnus von Berg. 1939. a ostis Eesti Sordiparanduse Selts krahvi pärijatelt tolle rukkisordi `Sangaste' edasiaretamise õiguse. Tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudi Sangaste aretusjaamas. Eestis on aretatud rukkisordid 'Sangaste` (1875), `Jõgeva 112' (1963), 'Vambo` (1976), 'Tulvi` (1986), 'Elvi` (1993; Sordileht). Krahvi pojapoeg Rene Roman Alexsander von Berg jätkas `Sangaste' rukki aretamist Kanadas (`Kodiak', 1971). Väidetavalt valmistatakse `Sangaste' rukki järeltulijast (sordist 'Kodiak') viskit Canadian Gold. Talirukkis on talvekindel 30. Mida peaks tegema talirukki kvaliteedi tagamiseks. Külvama õigeaegselt ja optimaalsele sügavusele
annaabi.ee 
