aastal lasti välja teine Ruja album. Selle koosseisu suureks hitiks sai ,,Eile nägin ma Eestimaad". 1983 aastal tekkisid koosseisus aga jälle probleemid, aga nad tulid siiski kokku uuesti 1985.aastal. Koosseis muutus pisut ja uueks koosseisuks sai: Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tiit Haagma, ja kaks uut tegelast kelleks olid Igor Garsnek (klahvpillid) ja Toomas Rull (trummid). See koosseis oli Ruja neljas ja ühtlasi ka viimane klassikaline koosseis. Uus liige Garsnek tõi uue saundi Rujale. Mõned lood - "Murtud lilled" ja ,,Teisel pool vett" tõid Rujale väga suure tuntuse. Üsna varsti aga Lahkus jälle liige - Haagma ja ta asendati Slava Petchnikov'ga. Kui Alender kirjutamise enda peale võttis, õnnestus tal kirjutada väga populaarseid ja unustamata lugusid. Tema lood olid tõesti väga head ja samuti väga paljutähenduslikuga. Kui Alendril tekkisid häälega probleemid ning ta ei saanud mõnda aega laulda, asendati ta ajutiselt laulja Indrek Patte'ga
Jõudis kätte Ruja lõpp. Liikmed läksid eri radu pidi. Kappel läks Rock Hotel'i mängima, Nõgisto koos Tüüriga In Spe'sse ning ülejäänud kolm moodustasid legendaarse punk bändi Propeller. 1.3 Kolmas periood (1981-1984) - "POP"-RUJA Siiski saatus pöördus ning Ruja naases peale seda, kui Propeller ära keelati. Nõgisto tuli tagasi In Spe'st ja Alender Propellerist. Kõige üllatavam oli see, et Haagma ja Rannap liitusid uuesti ansambliga. Trummariks sai uuele Rujale Arvo Urbi, kes püsis bändis vaid paar kuud enne In spe'ga liitumist. Tema järel võttis trummari koha üle Jaan Karp ning sellega oli kolmas ,,klassikaline" bändikoosseis oli valminud. Siiski ei jäänud Ruja progressiivse rocki juurde, vaid läks üle rockabilly'le. Ansambel otsustas mängida rock'n'rolli, millele on lisatud ballade, punk'i hümne ja materjali folk'i mõjudega. Kuigi kitarri ja klaveri soolod säilisid, oli muusika päris otsekohene
esitatakse. Ruja juures meeldis mulle, et suured erimeelsused ansamblis puudusid, ja kui neid ka oli, polnud seda laval näha. Ansambli liikmed olid väga mõistvad ja toetavad. Nad said aru, kui keegi otsustas ansamblist lahkuda. Mind üllatas aga, et nii hingestatud muusikat tegevad inimesed petavad oma naisi ja on lõbujanulised ning mõnesmõttes ka labased. Raamatus oli palju skandaalseid juhtumisi. 3 küsimust Rujale · Miks lahkus Rannap ansamblist?- Tahan seda teada, sest Rannap ju Ruja lõi ning oli selle vaimne liider ja juht. · Miks leppis ansambel kokku, et pärast 14. Oktoobri 1994 mälestuskontserti Ruja nime all enam kunagi ei esineta?- Mind huvitab, kas põhjus võis olla selles, et Ruja ei olnud enam see sama ilma Urmas Alendrita. · Kui Ruja oleks edasi tegutsenud, kas siis on võimalik, et Alender poleks 1989. Aastal Rootsi põgenenud
Tegutses seitsme- ja kaheksakümnendatel aastatel. Algses koosseisu kuulusid Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tiit Haagma, Raul Sepper, Rein Rannap, Andrus Vaht, Toomas Veenre ning Andres Põldroo. 1975. aastal hakkas ansambli koosseis pidevalt muutuma. Nad on andnud välja neli albumit. Tuntumad lood Rujalt on ,,Teisel pool vett" , ,,Eesti muld ja Eesti süda", ,,Nii vaikseks kõik on jäänud" , ,,Rahu" , ,,Vaiki kui võid" need on ainult väike osa nende loomingust. Lisaks Rujale oli tal veel kaks rokk ansamblit: Noor-Eesti ja Hõim. Hõim tegeles rohkem Eesti rahvaviiside töötlemisega. Vanemad Tema isa Heino Rannap on muusik, pedagoog ning muusikapedagoogika uurija. Ines Rannap oli viiuldaja, pedagoog ning muusikakriitik. Kontsertid Tema esimene soolokontsert toimus 1968. aastal. Ta on esinenud soolokontsertidega NSVL- is, paljudes Euroopa riikides, USA-s, Kanadas ja Austraalias. Ta on korraldanud üle Eesti
artiklid ja isegi tõlgete valik on äraütlemata sarnased oma loojaga: neis on nii lapsesuu- otseütlemisi, poisilikke vigureid, vaimukat sõna- ja kõlamängu kui ka elukogenud biitniku säravaid vaimuvälgatusi. Arderi luuletused on mõnikord mõtlikud, mõnikord vallatult vigurlikud, nendes on omapärast maailmanägemist ja -mõistmist. Ott Arderi looming jääb heale lugejale nii loetavaks kui ka kuulatavaks. Tema laulutekstid, mis on loodud Apelsinile, Rujale, Ultima Thulele ning paljudele teistele ansamblitele ning solistidele, jäävad eesti levimuusikasse püsima. Arder, kelle luulet lugedes ja lauldes on lustinud mitu põlvkonda eesti lapsi, vastas aastal 1997 ajakirja Hea Laps küsimusele, missugust päeva oma lapsepõlves peab ta ilusaimaks : ''Tagantjärgi tundub lapsepõlv õige päikseline, nagu ka see kaunis augustikuu päev, mil ma esimest korda tundsin, et vesi kannab. Kerge laine õõtsutas mind, ajasin käed laiali ja