entspannen sich entspannt Wandern Wandert Wanderte Ist gewandert Matkama Zuchnen Zeichnt Zuchnte Hat gezeichnt Joonistama,märkima Reisen Reist Reiste Ist gereist Reisima grüBen grüBt grüBte Hat gegrüBt Tervitama Arbeiten Arbeitet Arbeitete Hat gearbeitet Töötama Sich ausruhen Ruht sich aus Ruhte sich aus Hat ausgeruht Puhkama Aufwärmen Wärmt auf Wärmte auf Hat Üles soojendama aufgewärmt Jäten Jätet Jätete Ist gejätet Ronima Enden Endet Endete Hat geendet Lõppema Lernen Lernt Lernte Hat gelernt Õppima Tanzen Tanznt Tanzte Hat getanzt Tantsima
entspannen sich entspannt Wandern Wandert Wanderte Ist gewandert Matkama Zuchnen Zeichnt Zuchnte Hat gezeichnt Joonistama,märkima Reisen Reist Reiste Ist gereist Reisima grüBen grüBt grüBte Hat gegrüBt Tervitama Arbeiten Arbeitet Arbeitete Hat gearbeitet Töötama Sich ausruhen Ruht sich aus Ruhte sich aus Hat ausgeruht Puhkama Aufwärmen Wärmt auf Wärmte auf Hat Üles soojendama aufgewärmt Jäten Jätet Jätete Ist gejätet Ronima Enden Endet Endete Hat geendet Lõppema Lernen Lernt Lernte Hat gelernt Õppima Tanzen Tanznt Tanzte Hat getanzt Tantsima
VI kk-st `suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt VII kk mõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t, armas/t ~ `armsa/t d I kk `koi/d, i`dee/d II kk-st `tul/d 0 II kk-st ema, pesa, seminari, nime VI kk-st `siili, `koera, `saia, pada, sõda, lage, `nalja, `sõpra, õnne`likku Üksiksõnuti esinevad: da se/da, to/da, ke/da, mi/da, te/da `kahte ~ `kah/t, `ühte ~ `üh/t, `rehte ~ `reh/t, `ruhte ~`ruh/t 0 ~ t rubla ~ rubla/t, vedru ~ vedru/t, kahju ~ kahju/t iga ~ iga/t, sada ~ sada/t da ~ d `mõn/da ~ `mõn/d Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust vokaalmitmuse tüüpi sõna kasutab: 4 d <-- kui vokaalmitmuse tunnuseks on i, nt `mõtte/i/d 0 <-- kui vokaalmitmuse tunnuseks on mitmuse tüvi, nt `siile.
VI kk-st `suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt VII kk mõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t, armas/t ~ `armsa/t d I kk `koi/d, i`dee/d II kk-st `tul/d 0 II kk-st ema, pesa, seminari, nime VI kk-st `siili, `koera, `saia, pada, sõda, lage, `nalja, `sõpra, õnne`likku Üksiksõnuti esinevad: da se/da, to/da, ke/da, mi/da, te/da 0~t `kahte ~ `kah/t, `ühte ~ `üh/t, `rehte ~ `reh/t, `ruhte ~`ruh/t rubla ~ rubla/t, vedru ~ vedru/t, kahju ~ kahju/t iga ~ iga/t, sada ~ sada/t da ~ d `mõn/da ~ `mõn/d Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust vokaalmitmuse tüüpi sõna kasutab (vt M 70): d← kui vokaalmitmuse tunnuseks on i, nt `mõtte/i/d 0← kui vokaalmitmuse tunnuseks on mitmuse tüvi,nt `siile. Kui sõnal vokaalmitmus puudub, kasutatakse osastavas formatiivi sid, nt ratsu/sid, `koi/sid. Kuid sid võib
geograaf, kombinaat, konserv, pantomiim) · Ains nom 2-silbiliseks muutunud sõnad põli, rehi, rohi, ruhi, tali ja tõri. · Ains nom üldiselt konsonandiga lõppevate sõnade kõrval ka vokaaliga lõppevaid sõnu: kõu, tai, nui, pau, põu, sai, sau, õu VORMISTIKUST: · Aind part on lõputa ja tugevas astmes (agar, krevetti, laastu, noota, optanti, puberteeti, revansi, suitsu, tuppe, urni, vanni, vaimu) · Rehi: rehte e reht, ruhi: ruhte e ruht · Ains illat sse-lõpuline nõrgaastmeline vorm ja lõputa tugevaastmeline vorm (aiasse e aeda, ajasse e aega, jaljesse e jälge, kasesse e kaske, ohusse e ohtu) · Ains ines üldiselt s-lõpuline ja nõrgas astmes, kuid selle kõrval on mõnedes sõnades kasutusel seisundiadverbidele lähedane tugevaastmeline vorm hargis e harkis, loogas e lookas, prundis e pruntis, tükis e tükkis
annaabi.ee 
