okasnahksed, kitiinikud, konodondid ning graptoliidid Ordoviitsium Ajastu keskellisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid, ning merisiilikud, on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Silur(443,7-416) Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu Madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed, ostrakoodid ja meriliiliad Ekvatoriaalses piirkonnas moodustusid ulatuslikud rifid. Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. Lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Devon(416-359,2) Devoni ajastul toimus aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt Tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed
See oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Kesk-Paleosoikumis - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameeriakas. Kliima stabiliseerus Siluris, lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid. Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid, madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose, mis moodustasid ka rifilaadseid kivimkehi. Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed (brahhiopoodid), ostrakoodid ja meriliiliad. Trilobiite, peajalgseid ja sammalloomi oli vähem kui Ordoviitsiumis. Silurile eriti iseloomulikud olid magestunud laguune asustanud ürgvähid eurüpteriidid ja süvameresetteis leiduvad graptoliidid. Graptoliite ning mikrokivistisi konodonte ja kitiniikuid kasutatakse Siluri kivimite stratigraafilisel liigestamisel juhtkivististena.
Seetõttu siluri noorimad kivimid Eestis puuduvad. Ladestu paksus küünib 438 meetrini, Ohesaares. Paleobalti meri asus sel ajal ekvaatorilähedases piirkonnas ja selles moodustusid soojaveelistes tingimustes korallrifid, mille säilmed biohermide näol ulatuvad Lääne-Eestit üle Muhu ja Saaremaa Gotlandi saareni Rootsis (I.Arold, 1987) Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid, madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose, mis moodustasid ka rifilaadseid kivimkehi. Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed (brahhiopoodid), ostrakoodid ja meriliiliad. Trilobiite, peajalgseid ja sammalloomi oli vähem kui Ordoviitsiumis. Silurile eriti iseloomulikud olid magestunud laguune asustanud ürgvähid eurüpteriidid ja süvameresetteis leiduvad graptoliidid. Graptoliite ning mikrokivistisi konodonte ja kitiniikuid kasutatakse Siluri kivimite stratigraafilisel liigestamisel juhtkivististena.
Kallavere ordoviitsiumi. kärjekujulisi tabulaate ja Tiskre kihistu on intensiivse lainetuse 23. Kas ja kuidas erineb Sahara liiv Aragoniiti; karbonaatkivimid koosnevad valdavalt koonilise kujuga rugoose mõjuvööndis kujunenud maailmameresete. Läänemere liivast? Miks? biogeensest materjalist: ● Enamik Siluri kivistisi kuulub Vb toodi setet kaugemast kohast: see seletaks
nooremates Paleosoikumi ladestutes. Nad olid liikumatud hõljumist toitujad, kes kas lamasid setetel, elasid kaevunult või kinnitusid teistele organismidele. Graptoliidid olid üsna tavalised nii Ordoviitsiumi kui ka Kambriumi ajastul. Konodontide laia leviku järgi võib oletada, et need hambalaadesed struktuurid esindavad olendite elemente, kes kas ujusid või hõljusid vees. 5 Väheliikuva eluviisiga loomadest leidus merepõhjas veel rugoose (tuntud ka kui sarvkorallid nende väliskuju tõttu) ja krinoide (teise nimetusega meriliiliad). Primitiivseid koralle ja krinoide leidus vähesel määral Kambriumiski, kus nad olid ökosüsteemi märkamatud osad. Ordoviitsiumi merepõhjas elas kolm olulist gruppi koloonialisi organisme: sammalloomad, stromatoporoidid ja tabulaadid. Viimased kaks omasid olulist rolli riffide moodustamisel Kesk-Paleosoikumis. Ordoviitsiumi
annaabi.ee 
