valvurina kui ka algklassides tundide andmisega. Pärast lõpueksamite sooritamist läks Anton Hansen tööle Teataja toimetusse Tallinnas, kus ta töötas aastatel 1903-1905. A. H. Tammsaare ülesandeks Teatajas oli materjali muretsemine lehe kohalike sõnumite rubriigile. Ta kirjutas artikleid ja sõnumeid Tallinna elust, samuti toimetas ja tõlkis ajalehe joonealust osa. Peale Teataja sulgemist töötas ta ajalehtede Vaatleja ja Sõnumete toimetustes. 1907 aastal asus Tammsaare õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus ta õppis 1911. aastani, mil ta oli lõpueksamid sunnitud pooleli jätma ning kolima ära oma
Jutustused äratasid kroonugümnaasiumis õppiva Gustav Suitsu tähelepanu, kes pöördus noore autori poole, et saada kaastööd gümnaasiuminoorte almanahhile Kiired. Kiirtes ilmuski mitu Anton Hanseni jutukest. 1903. a sügisel siirdus kevadel gümnaasiumi lõputunnistuse saanud noormees Tallinna, kus oli vabanenud koht ajalehe Teatajatoimetuses. A. H. Tammsaare ülesandeks Teatajas oli materjali muretsemine lehe kohalike sõnumite rubriigile. Ta kirjutas artikleid ja sõnumeid Tallinna elust, samuti toimetas ja tõlkis ajalehe joonealust osa. Ajakirjanikutööd alustas A. H. Tammsaare keeruliste ajalooliste sündmuste - Vene-Jaapani sõja ja 1905. aasta Vene kodanlik-demokraatliku revolutsiooni eelõhtul. Pöördeliste ühiskonnaelu sündmuste ajal jäi ta pigem tähelepanelikuks vaatlejaks, kui aktiivseks tegutsejaks. Teataja oli hakanud ilmuma 1901. a, saades kiiresti üheks olulisemaks väljaandeks 20. sajandi
Tammsaare jutustused äratasid kroonugõmnaasiumis õppiva Gustav Suitsu tähelepanu, kes läks noore autori poole ,et teha koostööd gümnaasiuminoorte almanahhile Kiirtes. Kiirtes ilmuski mitu Anton Hansen Tammsaare jutukest. 1903. aasta sügisel läks kevadel gümnaasiumi lõputunnistuse saanud Tammsaare Tallinnasse, kus oli vabamemud koht ajalehe ,,Teataja" toimetuses. Anton Hansen Tammsaare ülesandeks ajalehes oli materjali muretsemine lehe kohalike sõnumite rubriigile. Tammsaare kirjutas artikleid ja sõnumeid Tallinna elust, samuti toimetas ja kirjutas ajalehe joonealust osa. ,,Teataja" oli hakanud ilmuma 1901. aastal, saades kiiresti üheks olulisemaks väljaandeks20.sajandi alguse Eesti ajakirjanduses. Tollal olid toimetuseliikmete õlesanded veel vähe eristunud ja ajakirjanikud pidid olema universaalsete oskustega, et suuta korraldada kõik ajalehe tegemisse puutuvat. Päeval saabunud kaastöö redigeerimine ja sõnumite
Igal elu igal omad walguse, igal omad warju küljed 2. Kübar iseenesest on üks üsna ilmasüita ihu-, nimelt peakate, ja mõnel ajal ja kohal päris tarwilik terwise hoidja 3. Greeklased on parajuse pidamist ühe naesterahva läbi/ Hiljuti kõigis ajalehtedes kuulutatud kuratori härra uuem käsk, koolielu kohta 4. Naesterahwas ja luuletajad on algusest saadik käsikäes käinud 5. Meie põllumeeste seltside wälljanäitustel. Järgmise aastakäigu (1888) esimeses numbris ilmuvad rubriigile värvikad alajaotused: Nääklemise nurk neidudele; Nuramise nurk naistele; Müramise maa meestele. Need koondavad lugejapöördumisi ja diskussioone, aga ka suunitletumaid nõuandeid. Lisaks on ajakiri saavutanud loa avaldada lauule nootidega, ja nii leiame edaspidi Mõnda suguse lõpust alati mõne laulu (esimesena: Igatsus kevade järele). Vahepõikena autorefleksiivseid kommentaare: käesolev essee tahab tegeleda põhiküsimusega, ja kasutada selleks mitte traditsioonilist historiseeritud
annaabi.ee 
