arenevad külgpungadest, lehtedeta. Õiekrooni putk on tupest pisut pikem. Kroon on 4- tipmine. Tolmukapead kollased, peenikestel tolmukaniitidel. Siia kuuluvad: amuuri sirel, jaapani sirel, pekingi sirel. Hübriidsed liigid. Eksisteerib ka hübriidseid liike, mis on tekkinud liikide ristumise tulemusena looduslikes tingimustes või saadud sordiaretuse teel. Siia kuuluvad: hüatsintsirel sortidest `Lamartine`, ´Assessippi´jt; pärsia sirel, ruaani sirel, erilehine sirel, Henry sirel jt. LEHED Lehed on vastakud, lihtsad, südaja või sirge aluse ja teritunud tipuga, terved, harva lõhestunud või paaritusulgjad, teravelliptilised kuni munajad teravaservalised. Lehed on 5-13 cm pikad ja 3-9,5 cm laiad. Sireli lehed on üsna paksud, nahkjad, pealmine pind harilikult tumeroheline, alumine heledam, paljas või noorelt peenekarvane. Pea- ja
Sulgimine kestab 2 kuud. Eestis kasvatatavad parditõud pärinevad Pekingi partidest. Täiskasvanud isapardid kaaluvad 3-4 kg, emapardid 3-3,5 kg. Hanemunade saamiseks on vajalik veekogu, sest nad paarituvad meelsamini vees. Tõud Parditõud jaotatakse tootmissuuna alusel kolme põhirühma: liha-, liha-muna- ja Munatõud. Pekingi pardid.(Lihatõugu) Kampelli (khaki-kampelli) pardid(Munatõugu) India jooksupardid(Munatõugu) Eelsberi pardid(Lihatõugu) Ruaani pardid.(Lihatõugu) Orpingtoni pardid(Liha-munatõugu) Ajalugu Kodupardid põlvnevad sinikaelpardist (Anas platyrhynchos L.), kes käesoleval ajal asustab Euroopa, Aasia, Aafrika ja Ameerika veekogude kaldapiirkondi. Pardid kodustati oletatavalt mitmes maailmajaos üheaegselt, 3...4 tuhat aastat e.m.a. Euroopas kodustati pardid Rooma impeeriumi õitseajal Tänan vaatamast
söödakasutusega. Noorlinnud on tapaküpsed 50...52-päevaselt, kaaludes siis 2...2,5 kg. Täiskasvanud isapart kaalub keskmiselt 4,1 kg, emaspart 3,6 kg. Pekingi emaspardid on head 58 KALAKASVATUSE ERIALA munejad, nad munevad aastas kuni 200 muna. Muna keskmine mass on 70...80 g. Haudeinstinkt on neil väga nõrk. Liha õrnuselt ja kvaliteedilt jäävad pekingi pardid ruaani ja eelsberi partidele alla. Ruaani part Värvilise sulestikuga lihatõugu partidest on see üks tuntumaid. Tõug on aretatud Prantsusmaal Roueni linna lähistel. Nende sulestik on ilus halli-pruunikirju, pea sulestik on rohekas, metalliläikeline. Üldilmelt meenutab sulestik looduses elutsevat sinikaelparti. Nokk on neil rohekaskollane, jalad oran¸kollased. Lihaomadused on neil väga head - liha on õrn ja maitsev. Tumedate sulekontsude tõttu jätab nende lihakeha välimus soovida.
» Ja d'Artagnan kõlistas taskus ülejäänud pistoole. «Saatke oma sadul musketäride kasarmusse ja teie hobune tuuakse siia koos meie omadega.» «Väga hea, kuid varsti on kell viis, teeme kiiresti!» Veerand tundi hiljem ilmus Ferou tänava, ühes otsas nähtavale Porthos kaunil täkul; Mousqueton järgnes talle väikesel ilusal overni hobusel. Porthos säras rõõmust .ja uhkusest. Samal ajal saabus tänava teisest otsast Aramis suurepärasel inglise lahinguhobusel. Bazin järgnes talle ruaani hobusel, hoides päitseidpidi võimast meklenburglast: see oli d'Artagnani ratsu. Mõlemad musketärid kohtusid uksel, Athos ja d'Artagnan jälgisid neid aknast. «Pagana pihta!» ütles Aramis. «Teil on seal ju suurepärane hobune, kallis Porthos!» «Jah,» vastas Porthos, «see on hobune, mis mulle kohe algul saadeti; daami mehe rumala nalja tõttu asendati aga teisega. Kuid meest karistati ja mina olen täiesti rahuldatud.»
annaabi.ee 
