Lk 13-Elu omadused 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia on teadus, mis uurib elu kõikvõimalike vorme ja elutegevuse ilminguid. 2. Millised elu omadused on rakul? Rakul on elu iseloomustav organisatoorne keerukus, mis väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 3. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? Eluslooduse kõrge organiseerituse tase väljendub protsessides, mis toimuvad erinevatel organiseerituse tasemetel ja kõik protsesside vahel toimub regulatsioon ja tasandid on omavahel seotud. 4. Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks? Biomolekulide elutunnuseks on omandus, et neid ei moodustu väljaspool organisme. 5. Milline tähtsus on organismi aine-ja energiavahetusel? Ilma ainevahetuseta ei saaks ta kätte algmaterjale keerukamate molekulide tootmiseks (taimed näiteks vajavad anorgaanilist ainet, et toota orgaanilist ainet) ning uute asjade tegemiseks on vaj...
1. Elu tunnused: rakuline ehitus krge organiseerituse tase aine- ja energiavahetus stabiilne sisekeskkond reageerimine rritusele paljunemine areng jt. tunnused 2. Elu organiseerituse tasemed koos snaseletuse ja nidetega: molekul - aine vikseim osake, milleks on vastavat ainet vimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis silitab selle aine keemilised omadused. organell - eri talitlusega rakuosa, mis on mbritsetud sisemembraaniga. (nt. mitokonder) rakk - elusorganismide vikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on vimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. (nt. taimerakk)
kehaosa eraldumisega vanemorganismist. Organismi individuaalne areng võib olla otsene või moondeline. Arengu käigus omandavad isendid uusi sise-ja välisehituslikke tunnuseid ja kohanevad väliskeskkonnaga. Areng lõpeb surmaga. Eluiga sõltub organismi pärilikkusteguritest ja keskkonnateguritest. Areng ei ilmne ainult üksikorganismi puhul, vaid elu organiseerituse kõikidel tasemetel Kuidas organismid reagreerivad ärritusele? Hulkraksed võtavad infot vastu meeleorganitega. Üherakullistel närvisüsteem puudub, selle asemel on spetsiaalsed valgusmolekulid välismembraanis, mis annavad informatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ja organism kas läheneb või kaugeneb välisärritajast. Elu iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine-ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reagreerimine ärritusele, paljunemine ja areng. Kuid ükski elu
Meelelundid Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis närviimpulss liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Nägemiselundid Silma läbimõõt on kõigest 2,5 cm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib elusloodust 2. Nimeta elu tunnused. rakuline ehitus aine- ja energiavahetus reageerimine keskkonnamuutusele ja ärritusele kasvamine ja areng paljunemine stabiilne sisekeskkond kõrge organiseerituse tase 3. Nimeta eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekuli tase Raku tase Koe, elundi ja elundkonna tase Organismi tase Liigi tase Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Biosfääri tase 4. Nimeta teadusuuringu etapid. Probleemi püstitamine
Seljaaju ülesanne Ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse. Närviraku ehitus (osata joonistada) dendriit, neuriit-nende ül. Dendriit toodavad erutusi rakukehasse Neuriit juhivad edasi ( nt. lihastesse) Sünaps ja selle ülesanne. See on neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab infol liikuda ühelt rakult teisele. Refleksid See on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus ärritusele. Reageerimine toimub enne, kui info jõuab seljaajust peaajju. Osata nimetada tingitud ja tingimatuid reflekse Tingimatu kaasasündinud. Neelamis-ja imemisrefleks Tingitud omandatakse elu jooksul nagu kaitse ja käitumisrefleksid. Silmapupillide ahenemine, kõndimine, rääkimini. Refleksikaar See on erutuse kulgemise tee. 1.erutust vastuvõttev närvirakk 2.närvikiud, mis juhivad erutuse KNS'i 3.KNS'i piirkonnas info analüüsimine 4
tarakan ja lutikas). Sõltumata sellest, kas organism saab alguse sugulisest- või mittesugulisest paljunemisest, lõppeb ta areng surmaga. Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul - see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemeil. Organismide eluiga kujuneb tema pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna koostoimes. Puuliikide maksimaalne eluiga on erinev. Seda võivad lühendada ebasoodsad kasvutingimused, kahjurid ja haigused. KUIDAS ORGANISMID REAGEERIVAD ÄRRITUSELE? Kõik organismid reageerivad ärritusele. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon (nt eredas valguses silmapupillid ahenevad). Üherakulistel organismidel asendavad närvisüsteemi spetsiaalsed valgumolekulid välismembraanis. Need annavadinformatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ja organism kas läheneb valgusärritajale või kaugeneb sellest (nt kingloom ujub vette sattunud
*mittesuguline paljumine (e. pooldumine) - paljunevad ainuraksed organismid, nt. kingloom. Esineb ka taime- (vegetatiivselt) ja seeneriigis (eostega). *suguline paljunemine hulkraksed organismid 8) STABIILNE SISEKESKKOND Tulenevalt aine- ja energiavahetusest on organismid kas püsi- või kõigusoojased. Ainukesed püsisoojased organismid on imetajad ja linnud. Kõigusoojased on kalad, kahepaiksed ja roomajad. 9) REAGEERMINE ÄRRITUSELE Nt. taim pöörab lehed valguse poole, inimese silmapupillid ahenevad eredas valguses jne.
Ökosüsteem- samas elupaigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos ümbritseva eluta keskkonnaga Biosfäär- kogu maakera elukeskkond Histoloogia- koeõpetus Anatoomia- organismi ehituse õpetus Füsioloogia- õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest 2. Elu tunnused Vastus: Rakuline ehitus, biomolekulide esinemine, aine- ja energiavahetus, paljunemisvõime, arenemis- ja kasvamisvõime, stabiilne keskkond, reageerimine ärritusele, pärilikkus, keerukas organiseerituse tase, kohastumine. 3. Teadusuuringu etapid. Uurimisküsimuse ja hüpoteesi esitamine, tulemuste analüüs. II Elu keemia (lk26-61) 1. Makroelementide sisaldus rakkudes Vastus: Hapnik- kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Kasutatakse toiduainete lõhustamiseks. Vesinik- kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Mida rohkem neid on, seda energiarikkam on ühend. Lämmastik- esineb valkudes ja nukleiinhapetes, samuti ATPs ja mõnes vitamiinis.
meetodit? Kui on vaja lahendata mingit probleemi aga selleks tuleks tugineda kindlatele faktidele. 29. Püüdke leida täiendavaid eluavaldusi, mida õpikus ei ole nimetatud. Kellel need esinevad? Kohanemine keskkonnaga- liigid, kes viiakse näiteks loomaaiast vabasse loodusesse Kindel eluiga, mis lõppeb alati surmaga- organismidel on erinev eluiga 30. Kuidas on omavahel seotud organismi toitumine ja nende reageerimine ärritusele? Kui organism saab toitaineid, kuid mis pole talle kõlblikud, siis organism reageerib sellele ja annab märku sellest (kui inimene sööb halvaks läinud toitu, siis ta tunneb ära selle maitsest, lõhnast ning kui ei tunne, siis lõppeb see kõhulahtisusega, halvemal juhul mürgistusega). 31. Mille poolest erineb teaduslik hüpotees igapäeva elus tehtavatest oletustest? Igapäeva elus ei tugineta teaduslikele faktidele, kuid teaduslik hüpotees tugineb vaid faktidele, mis on teada. 32
annaabi.ee 
