absolutism, mille all ta mõtles valitseja liitu filosoofidega. Arvas, et kuningas või keiser suudab ühiskonna fisosoofide nõuannetest juhindudes ümber kujundada. Charles Montesquieu. Peateos on "Seaduste vaim", milles analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, ideaalseks riigikorraks pidas konstitusioonlist monarhiat. Kesksel kohal oli võimude lahususe teooria. Rõhutas kodanike vabaduse kaitset, mistõttu peetakse teda liberalismi ühkes isaks. Jean-Jacques Rousseu. Põhiteoseks "Ühiskondlik leping", milles ta vastandas feodaalkorrale loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Ideaaliks rahva suveräniteed e võim lähtub rahvast. Kõige paremini vastas sellele vabariik. Ühiskondliku korra aluseks pidas eraomandit, leidis, et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu. 18.saj oli valgustus juba niivõrd levinud, et tekkis üldine kriitiline õhkkond kehtiva elukorralduse suhtes. Paljudes riikides peeti vajalikuks läbi viia reforme: religioosne
kirjandus). Ajajooksul tekkid inimestel kokkukuuluvus tunne, mille aluseks peetakse ühtset haridussüsteemi. Igas üle 50 elanikuga linnas pidi olema kool. 1636 pandi alus Harvardi ülikoolile. 1701 Yale ülikool. Benjamin Franklini eestvedamisel hakati ette valmistama kolooniate liidu loomist. Liidul oleks olnud oma valitsus ja peapresident. Hiljem kujunes Franklinist täieliku iseseisvuse eest võitleja. Thomas Jefferson- hakkas propageerima Rousseu nägemust, et igal rahval on õigus oma riigi loomisele. Sai Iseseisvusdeklaratsiooni põhiautoriks. 1801-1809 USA president. Valitsemiskorraldus Riigivõim: Inglismaa kuningas => volikiri kaubakompaniile või tähtsale isikule => määravad kolooniale kuberneri. Omavalitsuse kujunemine XI) 17. saj seadusandlike kogude teke kõigis 13s koloonias. XII)1754 Põhja- Ameerika kolooniate liidu projekt 1) Seadusandlik- parlament e suur nõukogu
algust tegelikult juba keskajal, kus inimesed ei mõelnud muule kui äraelamisele, keskkond jäeti täiesti tagaplaanile. Itaallaste tuntud jõgi Tiber on pidanud kannatama inimeste poolt tekitatud reostust. Tollal ei peetud tähtsaks loodust ja seal toimuvat, mõtlematult suunati kogu reovesi jõgedesse ja järvedesse, seoses sellega muudeti kalade elukeskkond kõlbmatuks. Inimesed ei väärtustanud planeedi kõige tähtsamat vara vett. Tänapäevani on see probleem säilinud. Kuulus Rousseu loosung: ,, Tagasi loodussesse" on üha rohkem kõneainet pakkunud. Paljud rohelise mõtteviisiga inimesed on taibanud, millisesse ohtu me end ja oma järglaskonna seame ning on hakanud tühise jutu asemel tegutsema. Selle tulemusena on kehtestatud loodusvarade kulutamise piiranguid, reovett on hakatud puhastama, kehtestatud on igasuguseid loodushoiu norme, millest paraku kõik kinni ei pea. Inimene oma elutegevusega reostab kõike enda ümber. Mugavus ja laiskus on muutunud
7.Kommertshuvidest lähtuv maailmavaade Saksa valgustuskirjandus ôpiku järgi Saksa valg. kirj. eesmärk rahvuslikkuse teadvustamine "Tormi ja tungi" olemus, tähtsus noorte protestiv liikumine 17 juht Herder mida kogus rahvaluulet seos Eestiga ka eesti rahvaluulet Millega ületas saksa valg.- kirj. prantsuse teatri Goethe "Faust" Friedrich Schiller missugused kirjanikud eeskujuks Rousseu, Goethe, Shakespeare esikdraama Röövlid", selle môte, türannia vastu "T. ja tungi" perioodi parem teos, selle idee "Salakavalus ja armastus" , armastus lihtsa tüdruku vastu, seisused armastuse ees karjääri tipp ajaloo professor Jena ülikoolis iseloomusta luule zhanre (ood, ballaad), romantismi jooni peateos "Wilhelm Tell" vt. ôpik, kellelt aine, milles konflikt/ Goethelt, shveitsi talupoegade mäss Austria ülemvôimu vastu tegelased: Wilhelm Tell ,mägikütt
avalikku teenistust: "Niipea kui avalik teenistus lakkab olemast kodanike peamine tegevus ja nad tegeleksid pigem oma raha kui oma isikutega, pole riik kaugel langemisest." (Ühiskondlik leping, III raamat, 15. ptk., lk 265). Kõrvuti avaliku teenistusega nõuab Rousseau oma kodanikelt, et nad mängiksid aktiivset rolli poliitilises otsustamises. Otsese demokraatia teatud vormi kaudu on kõigil kodanikel oma osa seadusloomes. Kuid see tees tuleb siiski esitada teatud ettevaatusega, sest Rousseu teostes leidub lõike, kus ta paistab argumenteerivat demokraatia vastu. Kui võtame seda terminit tema ranges tähenduses, siis pole tõelist demokraatiat kunagi olnud ega saagi olema. See on loomuliku korra vastu, et paljud valitsevad ja väheseid valitsetakse. On kujuteldamatu, et inimesed peaksid olema pidevalt kokku kogunenud, pühendamaks oma aega avalikele asjadele, ja on selge, et nad ei saa selleks moodustada komisjone, ilma et administreerimise vorm seejuures muutuks
annaabi.ee 
