Tartu m urre Omaaegse Lõuna-Eesti kirjakeele aluseks Kuuskedest- kuuskist M ulgim urre Kõige põhjaeestlikum A e Kirjutame- kirjuteme Võru ja setu m urre Võru keel tänapäevase Lõuna-Eesti kirjakeele aluseks. Vokaalharmoonia Küla-külä Teine lauseehitus Ei tule- tule ei Põhja-Eesti:Keskm urre Aluseks kirjakeele Maa- mua Müüma- müima Meel- miel Käsi- käsa Kive- kiva Rotte- rotta Idam urre On mõjutatud Vadja keelest o õ Õtsekõhe Venelasi- venelaisi Rannikum urre Kõige lähedasem soome keele Puudub vältevaheldus (kõik III vältes) Sepad- seppad Mets- metsa Sepp- seppa Lääne-ja saartem urre 1. v b Kõba kibi 2. Õ- puudub 3. Sõna algul ei ole konsonant ühendit trepp- repp Klaver- laver
Etümoloogia Sõna päritolu seletus (nt Muhu saar tuleb rootsikeelsest sõnast moo, mis tähendab valgelt liiva, rahva etüm: saarlased ütlevad, et seal oli nii vilets maa, et lehmad ammusid - muu - muhu). • kadalipp - rootsi k tähendab katan tänavat e kahelt poolt ääristatud kohta + lippama (r.k lop). • pankrot - saksa k bank - pink (juut hoidis pingi sees raha) ja kui vahendajal oli raha otsas, löödi pink katki, et näidata, et temaga ei maksa tehinguid teha -> banko rotta Oma näide: 2 Genuiinne sõnavara Algkeele esimesed sõnad: konsonant ja pikk vokaal (koo, maa), v-c-v (oko, ake..). Kõige lähedasem ürgkeelele on soome keel. Sõnad olid enamasti somaatilised e kehaos. seotud (pää). Uurali keeled 1. Samojeedi (neenetsi, kamõssi, nganassi) - sõnad hala (kala), šijer (hiir). 2. Soome-ugri - sõnad kuu, öö e öh, ema, isa onu. Ugri (8-9 tuhat aastat vana) Ungari: kez, vez, ver, kiv, jalog
Etümoloogia Sõna päritolu seletus (nt Muhu saar tuleb rootsikeelsest sõnast moo, mis tähendab valgelt liiva, rahva etüm: saarlased ütlevad, et seal oli nii vilets maa, et lehmad ammusid muu muhu). · kadalipp rootsi k tähendab katan tänavat e kahelt poolt ääristatud kohta + lippama (r.k lop). · pankrot saksa k bank pink (juut hoidis pingi sees raha) ja kui vahendajal oli raha otsas, löödi pink katki, et näidata, et temaga ei maksa tehinguid teha > banko rotta Oma näide: !2 Genuiinne sõnavara Algkeele esimesed sõnad: konsonant ja pikk vokaal (koo, maa), vcv (oko, ake..). Kõige lähedasem ürgkeelele on soome keel. Sõnad olid enamasti somaatilised e kehaos. seotud (pää). Uurali keeled 1. Samojeedi (neenetsi, kamõssi, nganassi) sõnad hala (kala), sijer (hiir). 2. Soomeugri sõnad kuu, öö e öh, ema, isa onu. Ugri (89 tuhat aastat vana) Ungari: kez, vez, ver, kiv, jalog. (Hunnidel oli käsi, vesi, veri).
Valuutaspekulatsioonid, operatsioonid erinevate vääringutega. Rahavahetajad moodutasid omavahel kompaniisi, mis tegelesid veksli asjandusega, teistes linnades kompanii esindajad. Raha ohtlik vedada, pealegi ebamugav kaalu tõttu (mündid ju!). Veksli abil saab teha rahaülekannet, vekslid nimelised ja ei igaüks ei saa vabalit ülekanda. Rahavahetajatel suured summad, mida hakati välja laenama. Sündis pank. Itaalia keeles banco ehk rahavahetus laud, banco rotta ehk laua lõhkumine. Vaimulikud ordud, millel palju raha ja nende esinduste vahendusel sai teha rahaülekandeid. Pankurite kompaniid, ka perekompaniid. Itaalia pangad laienesid (Placencias, Lucas ja Siennas) esindajate abil Lääne Euroopasse. Põhilised laenuvõtjad valitsejad ja aadlimehed, kel vaja suuri summasid, et oma poliitilis huvisid täita. Valitsejatele laenamine suure riskiga, kas helde tasu või ei tahetudki ära maksta. 1341
annaabi.ee 
