tegevus alguse. Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika Esmeralda (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i Quasimodo (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten (lk 70) Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Millest alustada? Lugemist soovitan alustada leheküljelt 57- 100. (1971.a väljaanne) Selleks ajaks on Gringoire´i müsteerium läbi kukkunud ja tal ei ole raha ning ta otsib ööbimispaika Järgmisena lk 133-167, milles minnakse ajas tagasi ning kirjeldatakse Quasimodo lapsendamist Claude Frollo poolt Lk 185-193: kohtuistung, kus esitatakse Quasimodole süüdistus. Lk 197- lõpuni
3. Teose tegelaskond: Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse. Esmeralda mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues päästab ta Gringoire´i Quasimodo Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Chateaupers kuningliku kaitseväe kapten Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre. Teose jooksul juhtus palju asju. Tegelaskond oli suhteliselt laiali koguaeg. Quasimodo oli alati omaette. Sattus harva rahva ette. Esmeralda aga armastas tantsida ja teda vaatasid koguaeg kõik. Ja suhtles paljudega. Põhiline mis teoses toimus oli Jumalaema kiriku kirjeldamine. Tegevust oli väga vähe. Alles väga lõpu poole toimus väga huvitavaid asju. 4. Tegelaskujude analüüs: 1
Esmeralda sattus tänu Claude Frollo pärast rotiaugu asuku mõjuvõimu alla. 24. Miks rotiaugu elanik ei sallinud mustlasi? Sest mustlased olid ta tütre ära varastanud. 25. Miks tema suhtumine Esmeraldasse muutus ja ta Esmeralda oma auku varjule võttis? Ta sai teada, et Esmeralda oli tema tütar. Ta võttis Esmeralda oma auku varjule sellepärast, et ta ei tahtnud , et ta tütar ülesse puuakse. 26. Kuidas said soldatid teada,et Esmeralda on rotiaugus? Soldatid said teada tänu sellele, et Esmeralda kuulis Phoebuse häält ning hüppas püsti, ja enne kui ema teda takistada sai, oli ta juba aknaavas ja hüüdis: Phoebus! Kallis Phoebus! Tulge, mina olen siin! Phoebust aga polnud enam seal. Ta oli juba Coutellerie tänava nurga taha kadunud. Küll aga oli Tristan veel seal. Tristan nägi teda. 27. Kuidas sai surma rotiauku sulgunu? Soldatid tõukasid ta eemale ja võis näha, kuidas ta pea kõvasti vastu tänavakivi langes. 28
(keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Esmeralda Rahvuselt oli ta mustlane. Ta oli noor ja armas. Esmeralda oli väga abivalmis ja ta ei soovinud kellelegi halba. Ta oskas väga hästi tantsida ja zonglöörida. Ta armastas loomi. Tal oli väike armas valge kitseke kelle nimi oli Djali . Ta arvas, et Djali oskab ta mõtteid lugeda. Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Quasimodo Jumalaema kiriku küürakas ja kurt kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener. Probleemid teoses Teost läbivad kaks probleemi esiteks vastamata armastus. Selles romaanis on preester armunud hurmavasse kaunitari Esmeraldasse, preester tahab teda iga hinna eest endale saada
· "Mary Tudor" (1833) · "Ruy Blas" (1838) Raamatu peategelased Pierre Gringoire- Reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse. Esmeralda- Mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djail. Quasimodo- Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener. Claude Frollo- Jumalaema kiriku ülemdiakon. Phoebus de Chateaupers- Kuningliku kaitseväe kapten. Gudule- Rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid tema imeilusa tütre. Teose probleem Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Claude on armunud imeilusasse Esmeraldasse ja soovib teda iga hinna eest endale saada. Aga naiivne tütarlaps nagu ta on on ta hoopis sissevõetud Kapten Phoebusest, kes on naistemees ja kelgar ega näe Esmeraldas
» ühtlasi paelus Gudule'i metsikut pilku see, mis ta nägi häbiposti juures. Ta nägu virildus õudusest, ta sirutas 216 oma urkast kaks kondist kätt välja ja karjus korisedes: «Jälle sina, Egiptuse tütar! Sina hüüad mind, lasteva-ras! Ole sa neetud maa põhja, ole sa neetud, neetud, igavesti neetud!» IV. PISAR TILGA VEE EEST Need sõnad olid nii-öelda sidelüliks kahe paralleelse ja samaaegse stseeni vahel, mis toimusid eri kohtades: üks, mida kirjeldasime Rotiaugus, teine, mida hakkame kirjeldama häbiposti trepil. Esimese tunnistajateks olid kolm naist, kellega lugeja praegu tutvust tegi, teise pealtvaatajaks oli kogu rahvas, keda juba eespool nägime kokku valguvat Greve'i platsile, häbiposti ja võlla ümber. See, et neli seersanti juba hommiku kella üheksast saadik neljale häbiposti nurgale olid paigutatud, istutas rahvahulka lootuse mingisugust karistust näha, kui mitte poomist, siis 1 2 5
annaabi.ee 
