See karjatamisviis ei sobi ka farmipidajale, kelle kasutada on väikesed ja hajusalt asuvad maatükid. Vabakarjatamise rakendamisel on väga oluline taimiku seisundi (saak, arengufaas) pidev ja asjatundlik hindamine. Rohu tagavara saab reguleerida karja suurendamise või vähendamise teel. Kõne alla tuleb ka karjamaarohu nappuse korral lisasööda ajutine juurdevedu. Süsteemne e rotatsiooniline karjatamineKopliviisiline karjatamine. Rotatsioonilise karjatamise puhul on karjatatav rohumaa jaotatud kopliteks, kuhu loomad suletakse suhteliselt lühikeseks perioodiks. Vastavalt päevade arvule jaotatakse koplid ühepäeva või kahe- ja enampäeva kopliteks. Tingimustes, kus loomadel ei ole valikuvõimalust, sunnime loomi sööma ka halvema söödavusega heintaimeliike (nt roog-aruhein). Karjatamisele järgneb puhkeperiood, mille vältel karjamaataimik saab areneda uude karjatamiseks sobivasse arengufaasi
uttedest .Talled pääsevad läbi spets. Värava värskele karjamaale ja seal antakse talledele jõusööta spetsiaalsest katusega jõusöödakünast, uted sinna ei pääse- seega talledele võimaldatakse värske parasiitidevabam rohi . Tänu sellele saadakse ca 13% rohkem talleliha (raskemad talled) ja rahalised sissetulekud on 19 % võrra suuremad kui 1. viisil. · Parasiitide levik talledele on paremini ära hoitud Rotatsioonilise karjatamise puudused: · Rohusööda hulk varieeruv- Esimestel päevadel uues koplis palju sööta,viimastel vähe ja loomad ootavad ümberajamist · Kulud suuremad, sest vajalik palju tarastust, joogikohti, väravaid, seepärast 1. viis enam soositud. Tänapäeval järjest rohkem soovitatakse kasutada ainult 3 koplit (2 koplis karjatatakse, 3 niidetakse ja peale ädala tekkimist alustatakse seal karjatamist) 3.Veiste ja lammaste segakarjatamine 1.1.Samal rohumaal samal aastal 1.2
Talled pääsevad läbi spets. värava värskele karjamaale ja seal antakse talledele jõusööta spetsiaalsest katusega jõusöödakünast, uted sinna ei pääse- seega talledele võimaldatakse värske parasiitidevabam rohi . Tänu sellele saadakse ca 13% rohkem talleliha (raskemad talled) ja rahalised sissetulekud on 19 % võrra suuremad kui 1. viisil. · Parasiitide levik talledele on paremini ära hoitud Rotatsioonilise karjatamise puudused: · Rohusööda hulk varieeruv- Esimestel päevadel uues koplis palju sööta, viimastel vähe ja loomad ootavad ümberajamist · Kulud suuremad, sest vajalik palju tarastust, joogikohti, väravaid, seepärast 1. viis enam soositud. Tänapäeval järjest rohkem soovitatakse kasutada ainult 3 koplit (2 koplis karjatatakse, 3 niidetakse ja peale ädala tekkimist alustatakse seal karjatamist) 3
rakud (soole silelihased) ümbritsevad endodermi (vooderdab sooltoru ja näärmed) Eessool: neel, söögitoru, magu, osa 12 sõrmiksoolest, neelutaskute näärmete epiteel, hingamiselundid, maks, sapipõis, pankreas Kesksool: 12 sõrmik- tühisool - niudesool = peensool, umbsool- ussiripik- ülenev ja ristikäärsool= jämesoole I osa Tagasool: ristikäärsool – alanev ja sigmakäärsool - pärasool = jämesoole II osa Varases arengus teeb moodustuv sooltoru läbi rotatsioonilise vastupäeva liikumise Inimesel 6-8 arengunädalal soolestik kasvab kiiremini kui embrüo kehaõõs mahutada jõuaks – väljasopistumine nabavääti Alates 9. nädalast liigub soolestik tagasi kehaõõnde Eessool ja tagasool lõpevad umbselt; suu ja anaalpiirkonnas endoderm ja ektoderm puutuvad kokku 47 Ürgne suuava (stomodeum) on blokeeritud (oraalplaat) endodermaalsete rakkudega, mis ühinevad suu ektodermiga Inimesel 22
annaabi.ee 
