e koljupoolne, kaudaalne e sabapoolne, dorsaalne e selgmine, ventraalne e kõhtmine, eksternne e välimine, internne e sisemine, superfitsiaalne e pindmine, profundne e süva, pronksimaalne e kerele lähemal, distaalne e kerest kaugemal, palmaarne e pihkmine, plantaarne e taldmine, parietaalne e seinmine, vistseraalne e sisusmine, rostraalne e ninatipmine. 3. Rinna, kõhu ja vaagnaõõs Rinnaõõnt ümbritseb väliselt luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõs järgmistest kihtidest: nahk, pindmine kere fastsia koos nahalihasega, süvakere fastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene kiht. Rinnaõõnt eraldab kõhuõõnest diafragma. Rinnnaõõnes paiknevad söögija hingetoru, veresoonte ja
jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad seal, kus liikumisel tekkinud surve jaotub paljudele väiksematele luustikuosadele. Lameluu on õhukesed ja laiad ning sisaldavad rikkalikult kollageeni. 4
18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.
(posterioorne - P) osaks. Selline jagunemine on vajalik selgroolülide moodustumiseks ja perifeerse närvisüsteemi määratlemiseks – neuraalharja rakud ja motoorsed ja sensoorsed aksonid liiguvad ainult sklerotoomi anterioorsesse ossa. A/P polaarsus on määratud juba segmenteerumata mesodermi staadiumis Selgroo moodustumine Enne sklerotoomi rakkudest moodustunud selgroo moodustumist peab iga skelrotoom lõhenema kaheks osaks: eesmine (rostraalne) segment ja tagumine (kaudaalne) segment Ajal, mil motoneuronite aksonid kasvavad külgmiselt välja neuraaltorust, et innerveerida tekkivaid lihaseid, moodustavad eesmise 54 skelrotoomi posterioorne ja tagumise skelrotoomi anterioorne osa nö. rudimentaarse selgroolüli – resegmentatsioon Resegmentatsiooniga ja lülidevaheliste liigestega ning lihastega saavutatakse lülisamba lateraalne liikuvus, painutamine ja väänamine
(nt käsi liigub paremini kui on halvatud Aga dipleegia? Et kas kaks jalga või kaks kätt. jne). 13 NEUROPSÜHHOLOOGIA EKSAM rostralis – rostraalne (pea kirjelduses) anterior – eesmine (anterioorne) sinister – vasak bilateralis – mõlemapoolne (bilateraalne) sub – all caudalis – sabapoolne (kaudaalne) superficialis – pindmine contralateralis – vastaspoolne (kontralateraalne) superior – ülemine (superioorne)
annaabi.ee 
