3 1. GIOACCHINO ROSSINI ELULUGU JA LOOMING Gioachino Antonio Rossini sündis Pesaro linnas muusikute perekonnas. Rossini isa Giuseppe mängis metsasarve ning töötas tapamajades järelvalvena, Rossini ema Anna oli laulja. Rossini vanemad alustasid juba varakult järeltulijale muusika õpetamist, 6-aastasena mängis ta isa ansamblis trianglit. Süstemaatilised muusikaõpingud algasid Rossinil 1804. a., mil tema vanemad asusid elama Bolognasse, mis oli tollal üks tähtsamaid muusikakeskusi Itaalias. Rossini õppis muusikateooriat ja laulmist, samuti viiuli-, aldi-, tsello- ja klaverimängu padre Angelo juhendamisel. Samal ajal käis ta jumalateenistustel soolot laulmas ning töötas ooperiteatrites. 1806. a. valiti andekas poiss Bologna Filharmoonia Akadeemia liikmeks (eelmisel sajandil oli selle au osaliseks saanud noor W. A. Mozart) ning astus muusikalütseumi
02.02.2008 laupäeval õnnestus mul külastada ooperit nimega ,,Tuhkatriinu". Lühidalt ,,Tuhkatriinu" sünnist. ,,Tuhkatriinu" kirjutas Gioachino Rossinit, kes sündis 1792.aastal. Teda peetakse 19. Sajandi esimese poole üheks olulisemaks ooperiheliloojaks. Ooperi valmimise tähtajaks oli 26. Detsember 1816. Mitmete asjaolude tõttu, millest peamisena tuleks mainida ooperi aluseks valitud kirjandusteose ärakeelamist tsensuuriametnike nõukogus, ei olnud rossinil veel nädal enne tähtaega uut teematki, rääkimata libretost ja muusikast. Kuigi Teatro Valle andis pikendust, oli selleks vaid üks kuu, mille sisse pidi uue ja rangema lepingu kohaselt mahtuma nii komponeerimise kui ka kõik proovid ja muud ettevalmistused teatrimajas. 23.detsembril 1816 kohtus Rossini hinnatud libretisti Jacopo Ferrettiga, et kiiresti leida tellitud ooperile teema. Miski ei sobinud maestrole üks oli liiga
vahetult enne esinemist MET Opera laval. Uskumatu tenor on mänginud paljudes ooperites ja on tulnud suurepäraselt toime keeruliste rollidega. Tema suurepärase töö eest on teda tänatud mitmete muusikaliste auhindadega. Gioachino Rossini sündis 1792 aastal Itaalias ja ta on üks kuulsamaid heliloojaid bel canto stiilis. Rossini isa oli rändteatris metsasarvemängija, ema lauljatar. Süstemaatilised muusikaõpingud algasid Rossinil 1804. a., mil tema vanemad asusid elama Bolognasse, mis oli tollal üks tähtsamaid muusikakeskusi Itaalias. Rossini õppis muusikateooriat ja laulmist, samuti viiuli-, aldi-, tsello- ja klaverimängu padre Angelo juhendamisel. Samal ajal käis ta jumalateenistustel soolot laulmas ning töötas ooperiteatrites. 1806. a. valiti andekas poiss Bologna Filharmoonia Akadeemia liikmeks. 20 aastaselt oli ta kuulsam kui Napoleon. Ta on kirjutanud palju kuulsaid oopereid, nagu näiteks ,,Sevilla
sajandil tavaks alates Rossinist). Gaetano Donizetti (1797-1848) tegutses Itaalias, alates 1838 Pariisis ja 1842 Viinis, 1844 vaimuhaige. Üle 70 ooperi. 1831 opera buffa "Armujook", 1835 melodramma tragico "Lucia di Lammermoor" (Walter Scotti romaani alusel), 1840 Pariisi jaoks opéra comique "Rügemenditütar", 1843 Pariisi Itaalia Teatrile "Don Pasquale", mis on viimane stiilipuhas opera buffa. Donizetti stiil on dramaatilisem ja psühholoogilisem kui Rossinil ja Bellinil, ta püüab sulatada numbreid suuremateks läbiva arendusega stseenideks. Veel oopereid: "Maria Stuarda","Anna Bolena", "Lucrezia Borgia" jt. Varane Verdi Verdist tuleb eraldi konspekt. Teema 19. Vene muusika Sissejuhatus. Vene muusikas on pikka aega valitsenud vokaalmuusika (osaliselt ka selle tõttu, et vene õigeusu kirikus ei ole pillid lubatud). Ristiusk võeti vastu 988. aastal, sealt alates kirikulaulu znamennoje penije (laulmine znamjade, st
annaabi.ee 
