8. oktoobril 1922 asutati Tallinna Raekojas Eesti Kirjanikkude Liit ja Oskar Luts oli üks 33-st vastuvõetud liikmest. Sellest ajast peale kuni elu lõpuni tegutses ta kutselise kirjanikuna. Koos arvukate kordustrükkidega avaldas ,,Noor-Eesti" kirjastus Lutsult aastatel 1913-1940 kokku 92 raamatut. 20. juulil 1945 sai Oskar Luts esimesena ENSV rahvakirjaniku tiitli ja 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu Ordeniga. Mees, kes naeris salaja (Liisi Rosenvald) Tuglas ütles, et tema ei ole veel ühte naerukriipsu Lutsu näol näinud. Ja enamalt jaolt Luts oligi tõsine. Ega humorist, kes teisi naerma ajab, saa siis ise lõkerda. Aga proua Valentina kirjeldab raamatus "Mälestusi Oskar Lutsust", kuidas Luts naerab kõva häälega ja nõrkemiseni: on oma voodis selili, Gogoli kogutud teosed kõhu peal, loeb ja naerab. Valentina Luts ühel kaunil mesinädalate-ööl meest hulluses kahtlustas: "Märkasin, et abikaasa
Georg Aadniel Strahle,Jaan Veider,Tönnesson-kõik Aapo klassikaaslased,Schrödingeri kass-kass,kellega ta kogematta kohtub ja kellest ta on ennem kuulnud.Oskar Luts(Aapo kohtub temega,et pärida ´´Kevade´´kohta ja ka Oskar Lutsu naine- Valentina),Adel,Ksenja(Raymondite juures segretär),Zak,Halli(kassi nimi),Gustav,Xantippest,Ragnar- ja Robert Raymond(Aapo tööandjad,advikaadibüröö Raymond&Raymond ülemused)Erik(Ragnari noorem vend),Erwin(roberti poeg).Abielupaar Liivi ja Avo rosenvald(maja nr.38 majahoidjad,mis oli muuseum), ´´Einsteinid´´ Kas teed lähevad või tulevad? Mis on teel siis, mis on teel siit? Midagi me ei tea, aga vestleme relatiivsusteooriast. Ilona Laaman
Rimm) 1987 kihelkonnakoolimuuseum Palamusel Lisaks Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumile on Oskar Lutsu järgi nime saanud Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu ja O. Lutsu tänav Palamusel. Alates 5. jaanuarist 1987 antakse välja Oskar Lutsu huumoripreemiat. Raamatud: "Mälestusi Oskar Lutsust". Koostanud Meelik Kahu ja Eerik Teder. "Oskar Luts". Kirjandusnimestik. Koostanud Külliki Tohver. Külliki Kuusk, Liivi Rosenvald, "Tartu kirjanik Oskar Luts". Aivar Kull, "Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest". 6 KASUTATUD KIRJANDUS Wikipedia (http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts) Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveeb (http://www.luts.ee/lugemissoovitus/) Miksike (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/luts.htm) 7
http://www.perenou.ee/html/pereteraapia.html 6 4.LISA 3.1 Pereterapeudid Tartus: Anneli Veeret, Külli Kübar, Kiira Järv, Lemme Haldre, Aita Keerberg, Ene Mölter, Jelena Põldsam, Anne Uriko. Viljandi: Ene Raudla. Tallinn: Merle Rohtmets, Siiri Tõniste, Anu Tõniste, Ene Raudla, Piret Aavik, Hailii Õllek, Aet Lass. Rakvere: Maarika Kongi, Merle Ameljusenko. Pärnu: Anne Toiger, Monika Koppel, Ene Talvist. Keila: Evelin Rosenvald-Ergma. Jõgeva: Evi Stukert. http://pereteraapiainfo.blogspot.com/ 4. MIKS ME VALISIME PERETERAAPIA? Me valisime pereteraapia sellepärast, et tahtsime teada millised punktid lähevad pereteraapia alla ning mida see üldse kujutab endast. 7 Kasutatud kirjandus: 1. http://www.ambromed.ee/depressioon-pereteraapia/ 2. http://tnk.tartu.ee/tutvustus.html 3. http://www.perenou.ee/html/pereteraapia.html 4. http://www.eguerapraksis
Valitsusringkonnad ei kahelnud RH tähtsuses mitte ainult Eestis, sest ka mitmel pool mujal maailmas peeti seda vaid mänguasjaks. Avalik huvi oli aga juba algusest peale olemas: raadiost kirjutati ajalehtedes (et aitaks kaasa muusika levikule): levitati ideed, et raadiol on ühiskonnas palju tähtsaid funktsioone. 1.11. 1924 registreeriti eraettevõttena osaühing Eesti Ringhääling, asutajateks Aleksander Tamm, Harald Normak, Eduard Rosenvald jt. Esimene katsesaade anti eetrisse 11. 05. 1924: esines Läänemaa Ühisgümnaasiumi segakoor. RH avati 2 aastat hiljem 18. 12. 1926. Suurema osa avaprogrammist hõlmas muusika. Esimeste saadete ajal ei saanud raadiot käsitleda massimeediumina: raadioaparaate oli vähe, kuuldavus tehnilistel põhjustel halb. Ka ajalehed ei pidanud RH avamist suursündmuseks saatekava hakati avaldama paar nädalat pärast avasaadet, kavas olid loetletd
EXTENSIVE INFLUX OF CONTEMPORARY TRENDS. VIII. THE FORTIES. TRANSFORMATION OF ESTONIAN LIFE. THE WAR-TIME SYMPHONIC OUTPUT. IX. THE PLANTING OF NEW CREATIVE PRINCIPLES DURING THE POST-WAR YEARS. X. THE SECOND HALF OF THE FIFTIES. TOWARDS A MODERN IDIOM: EINO TAMBERG AND VELJO TORMIS. XI. THE NEOCLASSICISM AND CONSTRUCTIVE THINKING OF JAAN RÄÄTS. XII. THE FIRST HALF OF THE SIXTIES. DODECAPHONY OF ARVO PÄRT. XIII. THE DRAMATIC PHILOSOPHICAL OUTPUT OF HELMUT ROSENVALD. XIV. THE ELEMENTS OF JAZZ, FOLK MUSIC AND DODECAPHONY IN THE SYMPHONISM OF ANTI MARGUSTE. XV. HEIMAR ILVES AND HIS MUSIC – DEEP IN THOUGHT AND FEELING. XVI. THE POST-WAR SYMPHONIES OF EDUARD TUBIN. DEEPENING ACCENT ON PSYCHOLOGIC-DRAMATIC EXPRESSION. XVII. THE SECOND HALF OF THE SIXTIES. THE NATIONAL AND INTERNATIONAL IN THE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. JAAN KOHA. ESTER MÄGI. KULDAR SINK. XVIII. THE SEVENTIES. THE NINTH SYMPHONY OF EDUARD TUBIN. THE CREATIVE
annaabi.ee 
