Suure sarja ,,Monemasta Germaniae Historica". Ajaloolasena, õigusajalugu ehk Saksamaa seaduste ja institutsioonide ajalugu. Waitzi juures õppimas rida Balti ajaloo uurijaid, just keskajaga tegelejaid. Nt. R. Hausmann (jätkas Waitzi traditsiooni), Bienemann, Hilldebrand, Schilmann, Abruzow. Julius Schultz, Bertham on üldlaulupeol, et poleks imestada kui 50 aasta pärast eestlastel oma hümn. Eesti rahva päästmiseks anda välja eepos ja ajalugu. VI loeng Astaf von Transehe-Roseneck (1865-1945) õppis TÜ-s juurat umbes aasta, poliitilist ökonoomikat Strassburgis ja Münchenis. Kaitses majandusliku poliitika teemadel doktoritööd, talurahvaseaduse teema Liivimaal Strassburgis 1890 raamat ,,Gutsherr und BAuer in Liefland im 17. und 18. Jahrhundert". Strasburgis tugev majanduse suuna esindajad. Rõhku majanduse vallas toimunud muudatustele. Strasburgis autoriteetsed kujud, G. von Knapp. Alles 1890. aastate
19.sajandi lõpust on baltisaksa üldises ajalookirjutuses välja tuua ka mtimeid uusi tendentse: huvi tõus kaasaja olulisemate küsimuste vastu, eeskätt agraarpoliitika. Ajaloo politiseerimine. Keskaeg pole enam domineeriv – lokaalajalugu (ehk linnade ajalugu), genealoogia (suguvõsade uurimine; annavad hoogu juure juubelid: Suur isamaasõda) - Georg von Wrangel. 1893.aastast hakkab ilmuma genealoogia-alane ajakiri. Agraarajalugu - Transche-Roseneck; Tobien; Gernet; Hermann v Engelhardt; R Stael von Holstein; Adolf Agthe; Gustav von Stryk. Lokaal- ja kunstiajalugu Heinrich Hansen- Narva Eugen Nottbeck- Tallinn Wilhelm Neumann- oli saksa päritolu Liivimaa arhitekt ja kunstiajaloolane. Georg Dehio- põhiline Balti kunstiajaloo äss, põhilise osa elust tegutses Saksamaal. Seetõttu ka rahvusvaheliselt tuntud. Genealoogia - Põhitegijaks Georges von Wrangell, kes toimetas asja nimega
Umbes sel ajal hakkavad kujunema Hansapäevad ja seega vaja selleks omad suunad välja selgitada. Needki tehti retsessidena. Kokkukutsujaks Riia, toimumiskohaks Pärnu ja Viljandi. Hansalinn on linn, mille esindaja Hansapäeval esindatud (Tallinn, Tartu, Riia). Ühiskond ja rahvas Historiograafias väidetud, et vana ühiskond hävis ja uus sisse toodud. Rosen deklareeris 1739, et Liivimaa põlisrahvad said vallutusega orjadeks. Roseneck samal arvamusel. 19saj: barbaarsed metslased, keda kristianiseeriti. Rahvusromantiline: Merkelist mõjutatud, vabaduse ja valgustuse ideed. Nõuka-ajal oli marksistlik skeem, kus leiti varafeodalismi kujunemine, millega mõisteti sõltuva talupoja tekkimist aga mitte läänikorda. 1970. aastail naasti egalitaarse mudeli juurde – inimesed üsna võrdsed. Domineeriv oli vaba talupoeg ja võim ei pruukinud olla päritav (E. Tarvel) 1990. algul P
n. laenumehed ehk vasallid. Tasuks sõjalise või muu teenistuse või teenete eest anti vabu maid laenumeestele laenuõiguse alusel või anti neile kasutada teatavad maaisandale kuuluvad maksud, mida teatava maa-ala pärismaalased olid kohustatud maksma, kuigi paavst Gregorius IX 12. II. 1236 oli ära keelanud kümnist laenuks anda (nec infeudentur decimae, U. B. 144). Laenumehe kohuseks maaisanda vastu oli sõjateenistus (hervart) ja õueteenistus (hovevart, hofvart; v. A. v. Transehe- Roseneck, Zur Geschichte des Lehnswesens in Livland, I, 1903, lk. 33 jj.). Mõni piiskopp mõtles vasalle ära kasutada ka kiriku ja piiskopi poole hoidjate vastristitute kaitseks paganausuliste ehk paganausu poole hoidjate vastu, andes neile asukoha maaalal mõlemate vahel. Ka Innocentius IV manitseb vasalle 1245 3. IX. (U. B. 186), et nad kaitsku vastristituid paganate tülitamise eest, mille eest nad ka maksu saavad, laenumaid omavad [pro quibus (sc. neophitis) .... censum accipietis, et feuda
annaabi.ee 
