vardad ning reguleeritavad põikivardad(sele12),(sele13). Ees on põiki-reaktiivvardad. Sele 12. Toyota Avensis tagasild 7 Sele 13. Toyota Avensis tagasild Vedrustuse kinemaatiline skeem: Sele 14. sildade kinemaatiline skeem (autori joonis) Antud sõiduk on varustatud hammaslattreduktoriga. 8 1.3. Rataste ja käändtelje seadenurgad Tabel 3. Nimetus, ühikud EES TAGA Ratta külgkalle -0º21’ -0º31’ Kokkujooks 1 mm 2 mm
Antud sõiduki siduri ajam on mehaaniline, mille tööd juhitakse trossiga(sele 5). Sele 5. Siduri ajami ehitus [7] 1. Sidurihoob 2. Tihend 3. Paigalduspuks 4. Sidurikorpus 5. Paigalduspuks 6. Kinnitussplint 7. Sidurikahvel 8. Survelaager 9. Survelaagri kinnitussplint 10. Vedru 11. Polt 12. Survemuhv 5. KÄIGUKAST Valitud sõiduk on varustatud 5-käigulise, käsilülitusega hammasrataskäigukastiga, mille tootjaks on VAG. Hammasrataskäigukast on mootorsõiduki jõuülekanne siduri ja peaülekande vahel, mis muundab mootori pöördemomenti ja mootori pöörlemiskiirust. [1, p. 379] Ülesanded[1, p 370]: Mootori pöördemomendi muundamine ja ülekandmine, Mootori pöörlemiskiiruse muundamine, Seisval autol mootori tühikäigul töötamise võimaldamine,
Sinu Nimi AUDI A6 JÕUÜLEKANNE REFERAAT Õppeaines: JÕUÜLEKANNE Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................2 1. TÖÖJUHEND JA SISSEJUHATUS................................................................................................3 2. SÕIDUKI JA MOOTORINÄITAJAD.............................................................................................4 3. KÄIGUKAST JA SIDUR.................................................................................................................5 3.1 Käigukast.
Passiivne ohutus Ohutuse vallas on olnud suur teerajaja Volvo Trucks. Ettevõtte töö on aastatega palju vilja kandnud. Loomuklikult tekib küsimus kas kõik on juba saavutatud, aga väikeste täiustustega on võimalik tulemusi alati parandada. Volvo on üks paljudest tavalistest autofirmadest, aga eriliseks teeb selle firma see et väga suurt rõhku pannakse just ohutusele. Uuritakse kuidas muuta juhi keskond veelgi turvalisemaks, lisaks turvalisusele tuled aga ka tähelepahu pöörata mugavusele. Praeguse aja autos ei saa enam eeldada, et juhtideks on ainult mehed, varustus peab kõigile ohutu olema ka 150 kilostele inimestele. Lähenemine ohutusele peab olema laiahaardeline, seetõttu töötatakse välja varustust mis oleks ohutu kõigile. Ohutuse vallas on Volvo Truck teed näidanud juba aastast 1960. volvo oli esimene autotootja maailmas kes hakkas kabiine valmistama puidu asemel terasest, samuti hakati tegama ka löögitaluvus katseid. Katses löödi suure raskusega vastu
Kui registreeritakse ülemäära suur g-jõu muutus, siis saadetakse signaal SRS juhtplokki ja edastatakse käivitusimpulss turvapatjadele ja eelpingutussüsteemile ning esimesena rakendub eelpinguti 10ms jooksul ja peab selle aja jooksul pingutama 12cm turvavööd. Seejärel 20ms jooksul peab olema täitunud turvapadi. SRS süsteemiga seotud elemente tunneb ära selle järgi et neil on kas kollased juhtmed või pistikud. Joonis 3 - Kokkupõrke andur [2] Joonis 4 – SRS juhtplokk eesmise käetoe all [2] 5 SRS SÜSTEEMI HOOLDAMINE JA DIAGNOOSIMINE Hooldus- ja remonditöid tuleb alustada peale 90 sekundit võtme keeramist „LOCK” asendisse, samal ajal eemaldatakse – klemm. Seda on vaja teha selleks, et süsteemil on tagavara süsteem, mis toimib 90 sekundit ilma aku toiteta. Enne akuklemmi eemaldamist tuleks raadiokanalid salvestada, kuna peale klemmi eemaldamist kaob kanalite mälu. [3]