esile kerkib. Ta sündis 1496 Rydboholmi mõisas, mille ta isa oma emapoolselt suguvõsalt päris. Gustav abiellus Saksi-Lauenburgi hertsogitütre Katarinaga 1531. aastal ja kaks aastat hiljem sündis neil ainuke laps Erik. Kuninganna Katarina suri põrutuse tõttu, mille ta sai kukkudes. Kui Katarina 1535. aastal suri, sattus kuningas taas seisu, milles ta oli enne oma abielu. Seetõttu abielluski ta kõrgaadlisoost rootslannaga, Margareta Eriksdotteriga. Kokku sündis neil 10 last, Margareta suri 1551. aastal. Hiljem abiellus Vasa Katarina Stenbockiga, et mitte surra lesena. Aastal 1512 ründas Taani kuningas Christian Stockholmi, mille tõttu mõlemad pooled kannatasid suurte kaotuste järel. Vaherahu sõlmimise tõttu saadeti kuningas Christiani laevale Gustav Vasa, kuid reetlik kuningas võttis saadikud vangi ja viis endaga koos tagasi Taani. Seal elas Gustav Vasa ühe mõisahärra juures Kalos, kust ta
lõpumärgi. Valimisega oli küll raskusi, kuid siiski lõpuks otsustati. Lõpumärgi said järgnevad inimesed: direktor Tuhm, endine inspektor Ambel, Plebs, Lüll, Hellmann ja Tooder. Ning märgist ilma jäänud: Viruskunda, Kõtsberg, Mättik, Pahlak ja Kondiiter. Märke saadeti viima Laasik ja Sirkel. Lõpureisi sihtkoht oli Rootsi, kus Sirkel leidis endale uue ahvatleva tüdruku, kuid siiski mitte nii kaunis kui Virve. Uue rootslannaga kohtusid nad tihti. Kuid lõpureis kestis ainult nädal ja nad pidid sõitma tagasi Eestisse. Need kes lõpureisil käisid, need said tunnistused hiljem kätte, sest siis nad peavad korralikult käituma. Poistele anti tunnistused kätte ning kommenteeriti nende tunnistusi. ,,Sirkel väga tubli, kuid peaksid keskenduma rohkem", ,,Penno, pole paha" ja palju muudki, mida ma siis ei hakka mainima. Wikmani poisid leppisid kokku, et nende lennu esimene kokku tuleks toimub 23. juuni 1943 aastal
Pole ka ime, sest Arvedil kui baltisakslasel oli nö päris sakslastega ühine vaid keel. Vegesackide suguvõsa oli Balti kubermangudes elanud 12 põlve ning Liivimaa oli Arvedi jaoks alati olnud üks ja ainus kodumaa. 1907. aastal kaitstes ta Göttingeni ülikoolis füüsikalise keemia alast doktoriväitekirja kolmekomponentsetest plii, magneesium ja tina sulamitest. Rootsi läks Arved esmakordselt 1909. aastal, kui üks tema sugulasi seal rootslannaga abiellus. Pulmas kohtus ta noore karlstadlanna Inga af Segerströmiga, kellest 12. aprillil 1911 sai tema abikaasa. Ka Inga oli pärit jõukast perekonnast, tema isa Waldemar oli inspektor ühes Karlstadi kahest rongijaamast ning heades suhetes kuninganna Sofiaga. Noorpaari esialgne plaan oli asuda elama Rootsi, kuid vaatamata pingutustele ei õnnestunud Arvedil seal oma keemiaalasele haridusele vastavat töökohta leida. Tolle
aastal, 24. detsembril. Katarina sai siis 18 aastaseks. 1533. aastal sündis neil esimene ja ainuke laps Erik. Kuninganna Katarina suri 22 aastaselt põrutuse tõttu mille ta sai kukkudes. Kuninganna Margareta Kui Katarina 1535. aastal suri, sattus kuningas taas seisu, milles ta oli enne oma abielu. Parasjagu möllav Krahvisõda ja teised konfliktid muutsid võimaluse abielluda mõne välismaise vürtsitütrega peaaegu olematuks. Seetõttu abielluski ta kõrgaadlisoost rootslannaga, Margareta Eriksdotteriga. Kokku sündis neil 10 last, kunin Margareta suri 1551. aastal Kuninganna Katarina Stenbock Gustav oli üle viiekümne aasta vana, kuni surmani leskmeheks jäämine oleks olnud sobimatu. Samuti olid ka tema veel väikesed lapsed jäänud peale Margareta surma emata. 11 Oli vaja kiiresti abielluda ja seetõttu langeski valik kadunud kuninganna tütrele Katarina
annaabi.ee 
