Köstrid Kirikuõpetaja abilised, kes pidid maalapsi lugema õpetama Immatrikuleerimine Ülikooli õpingu- ehk matrikliraamatusse sissekirjutamine Rõngasrist Päikesevalguse sümbol, kujutati uhketel hauakividel Bastionid Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid. Maamiilits Põhjasõja ajal kohalikest moodustatud üksused Johan Skytte Asus Gustav II Adolfi käsul Liivimaad rootsistama, oli olnud tema õpetaja ja Uppsala kooli kantsler, tema eestvedamisel loodi Tartu ülikool Karl XI Rootsi kuningas, troonile sai 4-ja aastaselt, tõi kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli senistesse suhetesse. Viis läbi reduktsiooni. Kehtestas riikliku kontrolli kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle. Johann Reinhold Patkul Liivimaa aadlipositsiooni juht, haritud, kuid kiusliku loomuga. Anti kuninga solvamise ning mässu õhutamise
Eestimaa kubermang, LõunaEesti 2 maakonda? Liivimaa kubermang, Saaremaa. Kõrgemaks valitsusametnikuks oli kindralkuberner. ·Rüütelkonnad Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa rüütelkond. Kaitsesid aadlike õigusi riigivõimude eest. Koos käidi maapäevadel. Vahepeal ajasid rüütelkonna asju maanõunikud. Aadlike mõjuvõim oli suur, eriti Eestimaa alade. Liivimaad loeti vallutatud provintsiks. Johan Skytte sai Liivimaa kindralkuberneriks ja ta hakkas kiiresti rootsistama. ·Kohtuvõim avaliku korra tagamiseks seati ametisse adrakohtunikud (Eestis) ja sillakohtunikud (Liivimaal). Maakonna tasandil tegutsesid Eestis meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegaade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus. ·Rahvastik sõdade tõttu oli rahvaarv suuresti vähenenud. Mõisnikud hakkasid kutsuma talupoegi. Kõige rohkem talupoegi oli Saaremaal
probleeme. Rüütelkonna asjadega tegelesid 12 lugupeetud aadlike poolt eluajaks ametisse valitud maanõunikku. Rüütelkondade esindajad käisid koos umbes iga 3 aasta tagant maapäevadel. Eestimaa aadlikele ja linnadele säilitati eriõigused, mis kohati olid isegi suuremad kui Rootsi oma aadlikel. Seda tänu sellele, et aadlid ja Tallinna linn olid rootsi riigi alla läinud vabatahtlikult. Kuid kuna Liivimaa oli vallutatud maa, siis hakati seda kiirelt rootsistama. Rootsi kuningas saatis Liivimaale kindralkuberneriks Johan Skytte ja tegi tema peamiseks ülesandeks rootsistada endale alluv maa-ala. Kuid seoses Gustav II Adolfi surmaga ja Rootsis võimule pääsenud aristokraatiaga oli Skytte sunnitud oma tegevuse lõpetama. Rootsi aristokraadid saavutasid 1634. a. üksmeele Liivimaa aadliga ning juba samal aastal pidi Skytte ameti maha panema. Ning seoses rootslaste sisserändega Liivimaale
nad üles harisid. R. von Becker- ajaloolane ja rahvaluule koguja 1818 külastas Turu ülikooli Erasmus Rask ja rääkis soome keeles. Pidas esimest korda ülikooli aulas soome keelse kõne ja innustas soome keele kasutamist. Peale seda kirjutas Renvall soome sõnaraamatu. Kõige erilisem oli fakt, et rootsi haritlased tähtsustasid soome keele oskust ja hakkasid ka ise soome keelt rääkima. Taheti, et rootslased õpiks soome keelt, mitte et peaks soomlasi rootsistama. Eestis oli tugev klassivahe ja baltisakslased ei õppinud eesti keelt ja kultuuri tundma ega ei õpetanud ka rahvale saksa keelt. Abo Morgonblad- andis välja ajalehte, ajakirja, oli ülikooli professor. J. G. Linsén- nõudis soome keelele rahvuskeele staatust. Ehrström- vene keele ja kirjanduse dotsent: soome keel rahvuskeeleks 1827 toimus suurim tulekahju Turus. Sel ajal oli Turu Soome suurim ja ilusaim linn 13 000 elanikuga. Tules säilis vaid ligi 1/8
annaabi.ee 
