õppimist Stockholmi ülikoolis. „Ankruketi lõpp on laulu algus”1946 1957 „Rroosi Selaviste” „Oma luulet ja võõrast” 1990 „Sõnade sülemid, sülemite süsteemid” 2004 Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule (sound poetry), milles tema tähtsamaks eeskujuks oli Kurt Schwitters Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid „häälutusteks”. Ilmar Laaban kirjutas umbes 5000 palindroomi. Rootsikeelsetest ilmus 2007 raamat „Palingarderomb” (sisaldab ka portreeanagramme ja nö pseudoverbaariumit), eestikeelsetest ilmus 2008 raamat Eludrooge ego-ordule. Eesti keeles on Laabani tõlgetest ilmunud valmik „Magneetiline jõgi” 2001 kirjastuses Eesti Keele Sihtasutus. Osa neist tõlgetest on avaldatud või taasavaldatud raamatutes "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning "Magneetiline jõgi" (2001).
Tema häälutused tõukuvad enamasti prantsuse või rootsi keelest. 1998 anti Rootsis välja Laabani häälutustest koostatud CD "Ankarkättingens slut är sångens början" (Ankruketi lõpp on laulu algus). Koopia sellest plaadist ilmus Laabani luulest tehtud lätikeelse valimiku „Putnu mistiskais mugurkauls” lisana. Ta kirjutas 5 tuhat palindroomi. Enamik neist on eestikeelsed, kuid on ka rootsi-, saksa- ja prantsuskeelseid. Rootsikeelsetest ilmus 2007 raamat „Palingarderomb”, mis sisaldab ka portreeanagramme ja nö pseudoverbaariumit, eestikeelsetest ilmus 2008 raamat „Eludrooge ego-ordule”. Tõlketöö Rootsis elades tõlkis ta rootsi keelde prantsuse, saksa ja eesti luulet. Rootsi kirjanduselus oli märkimisväärne koos Erik Lindegreniga tõlgitud ja koostatud valimik „19 kaasaegset prantsuse luuletajat” („19 moderna franska poeter”, 1948).
Ta propageeris soome keeles kirjutamist. Ta rõhutas ka, et rootsikeelne haritlaskond peaks muutuma soomekeelseks, nii sajandi lõpuks juhtuski. Ise pidas ta väga oluliseks ajalehe ,,Saima" kirjutamist, mis siiski oli rootsikeelne. Seal avaldas ta oma põhimõtteid. Ta kuulutas, et kui juba vaikselt tekib oma keel jne, siis varsti tekib ka oma riik. Ta nimetas isamaaks ainult Soomet, mitte Soome-Rootsit. Ta arvas, et soomlased on lootusetud, ta tahtis rootsikeelsetest soomlastest kasvatada tõeliselt soomlased. Ta kirjutas tööstusest ja põllumajandusest jne oma ajalehes. Kui Alexander II 1855 võimule tuli, liberaliseerus paljugi. Snellmanist sai keisri usaldusisik ja hiljem senaator. Tänu Snellmanile võeti vastu keeleseadus 1882, kus nõuti, et soome keel saaks 20 aasta pärast üldiseks. Snellmani haual kiideti tema elutööd- öeldi, et seda on rohkem kui ühelt inimeselt oodata võiks. Aleksander II lõpetas tsensuur seaduse
dega võrdlema. Mõnel juhul, kui andmed on osutunud huvitavaks, kuid liialt erinevaks, olen neid kasutades lisanud ka viite vastava selgitusega. Arvukalt intervjuusid (põhiliselt Rootsi vanema põlve džässmuusikutega) on toimunud telefoniintervjuudena, millest litereerisin lühikokkuvõtted. Suur osa intervjuudest on läbi viidud eesti keeles, Rootsi džässmuusikute ja džässiuurijatega inglise keeles8 , E. Lindströmi ja Soome džässiuurijatega soome keeles. 8 Rootsikeelsetest trükistest arusaamiseks olen kasutanud Leena Marandi ja Lars Westini asjatundlikku abi, mille eest olen väga tänulik. 15 Järeldusteni jõudmiseks on kasutatud valdavalt faktikriitilist induktiivset analüüsi – saadud ainestiku mitmekülgset ja üksikasjalikku läbitöötamist. Tänu töö autori aastakümnete pikkusele kogemusele džässmuusikuna on paljude järeldusteni jõutud puht kaemuslikult.
annaabi.ee 
