a. Tallinnas. Tõenäoliselt on A.Thor Helle sulest ilmunud ka "Viis head jutto ühhe öppetaja ja usklikko Tallopoja wahhel" (1740 Tallinnas), mis on kirjutatud sissejuhatuseks piibli lugemisele. Thor Helle põhjaeesti kirjakeele arendajana: Anton Thor Helle oli juhtivaid tegelasi põhjasõjajärgsel ajal Tallinnas ja selle ümbruses tegutsenud pietistlike pastorite rühmituses, kes tegid palju eestikeelse kirjasõna arendamiseks. Thor Helle osalusel toimetati põhjalikult rootsiaegset kirikukäsiraamatut ning anti välja selle uus, pietistliku suunitlusega täiendatud ning keeleliselt redigeeritud trükk ,,Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat" (Halle, 1721), millest ilmus (kuni 1850. aastani) kokku 46 kordusväljaannet. Käsiraamatu toimkond andis välja ka saksa pietisti J. A. Freylinghauseni teose tõlke ,,Jummala Nou Innimesse iggawesse önnistussest" (Tallinn, 1727), mille Kullamaa (Goldenbeck) pastor Heinrich Gutsleff oli juba aastaid varem tõlkinud. H. Gutsleffi ja A
karistusi ei tohtinud tösta, saab motivatsiooni.. Restitutsioon talupoeg kuulub mäisnikule .Roseni deklaratsioon 1739. Pearaharahutused: 1784. Pearahamaks tekitas suurt arusaamatust. Bläblä , lk 108-109 4. Möisnike olukord, vördlus Rootsi ajal: polnud rahul olukorraga, sest neil polnud mingit erilist öigust. Vene ajal: restitutsiooni tervitati, misnikele jääb omavoli. (?) 5. Isel Rootsiaegset vaimuelu Talurahva koolide rajamine,Kirik oli huvitatud lugemise oskusest, sest luteri usk seda nöudis. Seati sisse talurahva koolide juhid köstrid. Nende kooltiamiseks rajas Forselius a 1684 tartu lähedale öpetajate seminari, mis töötas 4 aastat ja koolitas ära 160 inimest. F suri a 1688 ja sellega pandi löpp öp seminarile. H.Stahl oli I, kes koostas eesti keele grammatika a 1637. Anti välja Uus (wastne) Testament a 1686, mille tölkisid andreasja Adrian
(16831764) sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument.Rosen väitis: -talupoeg on juba maa vallutamisest alates pärisori; -mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel; -nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad mõisnikule; -mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa; -talupoegade koormised pole seadusega piiratud. Nii anti täielik võim talupoegade üle mõisnikele 2. Iseloomusta Rootsiaegset vaimuelu, too näiteid (sündmusi et põhjenda oma seisukohti). Rootsi soovis oma võimu tugevdada ja seega pidi Balti riikides Luteri kiriku üles ehitama. Peale Liivi sõda olid kirikuhooned purustatud ja rööstatd ning puudusid õpetajad. Õpetajad võeti oma kogukonna seast. Eestimaal ehitas luteri kiriku organisatsiooni/kirikuvalitsuse/konstitooriumi Joachim Jhering. Ta andis välja esimese eestikeelse aabitsa ja töötas välja range kirikusüsteemi nagu häbipingil põlvitamine ja ukse
ettevõtmisel: eestikeelse Piibli tõlke ettevalmistamisel. Omaaegse eesti kirjakeele süsteemi edasiandjana on Helle eestvõttel koostatud grammatikal väga oluline keeleajalooline tähtsus. • Anton Thor Helle oli juhtivaid tegelasi põhjasõjajärgsel ajal Tallinnas ja selle ümbruses tegutsenud pietistlike pastorite rühmituses, kes tegid palju eestikeelse kirjasõna arendamiseks. Thor Helle osalusel toimetati põhjalikult rootsiaegset kirikukäsiraamatut ning anti välja selle uus, pietistliku suunitlusega täiendatud ning keeleliselt redigeeritud trükk „Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat“ Käsiraamatu toimkond andis välja ka saksa pietisti J. A. Freylinghauseni teose tõlke „Jummala Nou Innimesse iggawesse önnistussest“ (Tallinn, 1727), mille Kullamaa (Goldenbeck) pastor Heinrich Gutsleff oli juba aastaid varem tõlkinud. H. Gutsleffi ja A
annaabi.ee 
