kohata aedades ilutaimena. Tegelikult on kiivi aktiniidia vili. Aktiniidia on põõsakujuline umbes meetripikkuste toestikul või vaiadel ronivate väätidega kahekojaline taim. 7-8 emastaime kohta on vaja vähemalt 1 isastaim. Niisiis viljaks kutsutakse "kiivi"-t. Kiivid kasvavad taimel kobaratena ning neid võib ühe taime kohta moodustuda kuni 70 kg ja rohkemgi. Kiivi on piklikmunajas või ruljas, 5-8 cm pikk, kuni 5 cm jäme ja kaalub 65-100 g. Kiivil on algul roheline, valmides roostepruuniks muutuv õhuke, kuid kõva, kare ja kaitseks ülemäärase auramise vastu karuselt karvane kest. Kesta all paikneb rohiroheline valkjate kiirtega mahlane, veidi sültjas viljaliha. Viljalihas on rohkesti väikseid musti seemneterakesi. Kiivi on kõrge C-vitamiini sisaldusega (100 g-s umbes 300 mg). Sisaldab ka provitamiini A , D-vitamiini, kaltsiumi-, kaaliumi- ja rauaühendeid. Kiivis leiduv proleolüüthape pidavat lagundama inimorganismis kolesterooli ja soodustama vereringet.
- kroonilised põletikulised protsessid - vähkkasvajad, eriti eesnäärme vähk - ateroskleroos ja südame-veresoonkonna haigused 6 Kiivi : (Pilt 1.7 , Pilt 1.8 ) ladina keelne nimetus : Actinidia chinensis Välimus : Piklikümar roheka viljalihaga lõunamaine puuvili . Kiivil on pruun karvane kest, roheline ja klaasjas seemneterohke viljalihaga . Kiivil on algul roheline, valmides roostepruuniks muutuv õhuke, kuid kõva, kare ja kaitseks ülemäärase auramise vastu karuselt karvane kest. Kesta all paikneb rohiroheline valkjate kiirtega mahlane, veidi sültjas viljaliha. Viljalihas on rohkesti väikseid musti seemneterakesi Sisaldus : Kiivi sisaldab väga palju C- vitamiini . Üks kiivi annab 120% organismi ööpäevasest C- vitamiinivajadusest . Sisaldab ka provitamiini A , D vitamiini , kaltsiumi ,- kaaliumi ja rauaühendeid .
Tegelikult on kiivi aktiniidia (pms. hiina aktiniidia) vili. Aktiniidia on põõsakujuline umbes meetripikkuste toestikul või vaiadel ronivate väätidega kahekojaline taim. 7-8 emastaime kohta on vaja vähemalt 1 isastaim. Niisiis viljaks kutsutakse "kiivi"-t. Kiivid kasvavad taimel kobaratena ning neid võib ühe taime kohta moodustuda kuni 70 kg ja rohkemgi. Kiivi on piklikmunajas või ruljas, 5-8 cm pikk, kuni 5 cm jäme ja kaalub 65-100 g. Kiivil on algul roheline, valmides roostepruuniks muutuv õhuke, kuid kõva, kare ja kaitseks ülemäärase auramise vastu karuselt karvane kest. Kesta all paikneb rohiroheline valkjate kiirtega mahlane, veidi sültjas viljaliha. Viljalihas on rohkesti väikseid musti seemneterakesi. Kiivi on kõrge C-vitamiini sisaldusega (100 g-s umbes 300 mg). Sisaldab ka provitamiini A , D- vitamiini, kaltsiumi-, kaaliumi- ja rauaühendeid. Kiivis leiduv proleolüüthape pidavat lagundama inimorganismis kolesterooli ja soodustama vereringet
Praegu on Itaalia Uus-Meremaa järel kiivi toodangu poolest teisel kohal maailmas ja suurim produtsent Euroopas. Kiivi ehk suureviljaline aktiniidia on põõsakujuline umbes meetripikkuste toestikul või vaiadel ronivate väätidega kahekojaline taim. Vili on mari. Marjad kasvavad taimel kobaratena ning neid võib ühe taime kohta moodustuda kuni 70 kg ja rohkemgi. Mari on piklik-ovaalne või ruljas, 5-8 cm pikk, kuni 5 cm jäme ja kaalub 65-100 g. Marjal on algul roheline, valmides roostepruuniks muutuv õhuke, kuid kõva, kare ja kaitseks ülemäärase auramise vastu karuselt karvane kest. Kesta all paikneb rohiroheline valkjate kiirtega mahlane, veidi klaasjas viljaliha, millel valge keskkoht. Kiivi ehk kiivimari on puuvili, mille eksport Euroopa maadesse, sealhulgas ka Eestisse on kiiresti kasvanud. Praegu on kiivi eksootiline maine juba kadumas. Müüakse enamasti tükiviisi. Säilib hästi. Külmikus 0- +0,5C temperatuuril ja 90% õhuniiskuse
Ooker koosneb mitmetest mineraalsetest ja orgaanilistest ühenditest. Peterseni (1966) järgi on ookri koostis järgmine: Fe2O3 - 3,0...65,9% (seejuures oli 83% uuritavatest proovidest Fe2O3 sisaldus üle 40%); Al2O3 - 0,2...39,3%; MnO - 0...12,9%; CaO -0,06...12,9%; MgO - 0,13...1,55%; CO2 - 0...9,04%; orgaaniline aine - 25,5...53,5%; sette pH oli vahemikus 3,6...7,1. Värskelt on ooker kollakaspruun veega küllastunud mass, vananedes tahkub ja muutub roostepruuniks. Drenaazi rauaühenditega ummistumise peamiseks eelduseks on rauaühendite suur sisaldus põhjavees. Litosfääris metallide sisalduselt on raud teisel kohal (4,65%). Mullas kus on orgaanilisi aineid Fe3+ taandatakse Fe2+, mis anaeroobses keskkonnas on kergelt liikuv. Rauaühendite ladestumine dreenitorru võib toimuda keemiliste või mikrobioloogiliste protsesside tulemusel, kusjuures viimast peetakse enamlevinumaks (Murasko, 1978). Keemilist reaktsiooni kirjeldatakse järgmiselt
10 Drenaaži ummistumine rauaühenditega (rauaookriga) Drenaaži ummistumine rauaühenditega on üks tõsisemaid, kuid ka vähem uuritud drenaaži ebarahuldava toimimise põhjuseid. Ummistuvad torud ning nende sissevooluavad Drenaaži rauaühenditega ummistumise peamiseks eelduseks on rauaühendite suur sisaldus põhjavees. Ooker koosneb mitmetest mineraalsetest ja orgaanilistest ühenditest. Värskelt on ooker kollakaspruun veega küllastunud mass, vananedes tahkub ja muutub roostepruuniks. Ookri tekkel eristatakse kahte põhilist teed. Rauaühendite ladestumine dreenitorru võib toimuda keemiliste või mikrobioloogiliste protsesside tulemusel, kusjuures viimast peetakse enamlevinumaks. 4Fe(HCO3)2+6H2O+O2=4Fe(OH)3+4H2CO3+4CO2 Paljud uurijad on leidnud, et kui Fe2+ kontsentratsioon on alla 3 mg/l, siis ookriummistusoht puudub. Ummistumine sõltub ka pH-st. rauabakterite areng sõltub ka redokspotentsiaalist Eh. Seal kus Eh on positiivne toimub rauabakterite maksimalne areng
annaabi.ee 
