vajalikuga. Tundra põliselanikudki on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie oma. 6.Keskkonnaprobleemid Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn.Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks. Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud. Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu.
Gröönimaal Kirde-Siberis tsuktsid Keskkonnaprobleemid Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. v Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks. v Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud. v Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu. · Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. Iseloomustavaid suurusi: · äärmiselt külm kliima;
Kanada põhjaosas ja Gröönimaal eskimod ja inuitid Kirde-Siberis tsuktsid Keskkonnaprobleemid Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks. Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud. Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu.
kolmandas jälle koerad. Telgid on väljastpoolt valged, kaarja katusega ning piisavalt kõrged, et neis saaks ilma igasuguste probleemideta püstijalu kõndida. Telkide vahel paistavad kaks teisaldatavat plastmassist välikäimlat, täpselt samasugused, nagu Eestis vabaõhukontserditel kasutatakse. Käimlad on samuti valgeks värvitud. Kui välja arvata kaks värvilist mootorsaani ning erkpunane roomikauto, ongi kõik liustikul asuvad esemed valged nagu lumi. Laager sõltub oma igapäevastes tegemistes täielikult helikopteritest, Skagwayst ning varustusest, mida meile saadetakse. Kõik, mis liustikul üldse on, tuuakse kohale helikopteritega. Kogu meie toit, vesi, kütus, riided, telgid. Kõik. Alates pastakatest ja lõpetades mootorsaanidega. Kui esemed on väikesed, pannakse need kas lennumasina kabiini või pagasiruumi, kui need
sihikuga sihtmärk liikuv 150 m 150 m 150 m sihtmärk optilise seisev 300 m 300 m 300 m sihikuga sihtmärk liikuv 200 m 200 m 200 m sihtmärk Kumulatiivgranaadiga m/66 84-40A MK-1 Läbistatav soomus 400 mm 180 mm 400 mm 12 1.3 TRANSPORDIVAHENDID Valik Eesti Kaitseväes kasutusel olevatest transpordi- vahenditest. ROOMIKAUTO BANDVAGN 206 Pilt 1.14 TEHNILISED ANDMED Istekohtade arv esivagunis 1+5, tagavagunis 11 Kütusepaakide kogumaht 160 l Kütusekulu 100 l/100 km Kütusepaakidega läbitav distants ~160 km Max kandevõime esivagunis 600 kg, tagavagunis 1400 kg sellest kasutusel max 200 kg Osa varustust on võimalik paigutadata ka tagavaguni katusele 13
annaabi.ee 
