10). Interpoleerime momendi lihtsustatud paindeskeemi järgi kaugusel 1,68 m seina ülemisest servast Mm1 = 4,42 kNm/m. N = 659 kN/m ja em = 4,42/659 + 0,0093 = 0,0067+0,0093=0,0160 m. Ekstsentrilisus ek arvestab roome mõju seina kandevõimele, valem (2.17) h ef ek = 0,002 te m . t ef Betoonkivide lõpliku roometeguri arvutusväärtuseks saame EPN-ENV 6.1.1 tabelist 3.9 = 1,0...2,0, Valime = 2,0 (kõige halvema olukorda) ek = 0,002*2,0*4,86*(0,51*0,0160)^(1/2)=0,00176m, emk =0,0160 + 0,00176 = 0,0178 m. < emk,min= 0,05*0,51=0,026 m Sellepärast xm~1,0 Määrame survetsooni pindala: Ristkülikristlõike puhul (2.9) põhjal e Ac = (1 2 )A, t Ac =(1-2*0,0178/0,51)*0,51 = 0,474 m2.
roomedeformtsioon εcc∞ = φ(∞,t0) σc / Ecm = φ(∞,t0)εc,el Joonis 1.2 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 11 kus Ecm - betooni keskmine deformatsioonimoodul; φ(∞,t0) - roometegur, mis sõltub betooni vanusest koormamise hetkel, keskkonna relatiiv- sest niiskusest ja konstruktsiooni massiivsusest (ristlõikepinna ja ümbermõõdu suhtest). Roometeguri saab leida Eurokoodeks 2 joonise 3.1 abil. Tavatingimustes ületab roomedeformatsioon elastset deformatsiooni 2÷4korda. 1.5.3 Betooni deformatsioonid ühekordsel koormamisel Betoon on tüüpiline elasto-plastne materjal, milles esinevad samaaegselt nii elastsed kui ka plastsed deformatsioonid ja milles seetõttu pingete ja deformatsioonide seos pole lineaarne. Betooni käitumist koormamisel iseloomustab pinge-deformatsiooni-diagramm (vt. joonis 1.3).
18 Roomet mõjutavad faktorid - aeg päevades betooni tegemisest, - V/T (vesi/tsement) tegur, - tsemendi hulk betoonis, - täiteaine tera suurus (mm), - õhu relatiivne niiskus. Roome tuleb eriti arvestada konstruktsiooni pikaajalisel koormamisel (alalised koormused). Praegustes arvutusskeemides on roome mõõduks roometeguri lõplik suurus. 4.4.2.2 Deformatsioonid müüritise niiskumisest Müüritise maht suureneb sõltuvalt niiskusest, mida müüritis endasse imeb või kui palju temast niiskust välja kuivab. Järgmised pöördumatud deformatsioonid tekkivad peale kivide valmistamist sõltuvalt niisku- sest - savikivid paisuvad, suurenevad niiskussisalduse suurenedes, tsement- ja silikaatkivid vähenevad (mahukahanemine). Peale põletusahjust tulekut savikivid imevad endasse atmosfääri niiskust ja paisuvad.
roomedeformtsioon cc = ( ,t0) c/ Ecm = ( ,t0) c,el Joonis 1.2 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 11 kus Ecm - betooni keskmine deformatsioonimoodul; ( ,t0) - roometegur, mis sõltub betooni vanusest koormamise hetkel, keskkonna relatiiv- sest niiskusest ja konstruktsiooni massiivsusest (ristlõikepinna ja ümbermõõdu suhtest). Roometeguri saab leida Eurokoodeks 2 joonise 3.1 abil. Tavatingimustes ületab roomedeformatsioon elastset deformatsiooni 2 4korda. 1.5.3 Betooni deformatsioonid ühekordsel koormamisel Betoon on tüüpiline elasto-plastne materjal, milles esinevad samaaegselt nii elastsed kui ka plastsed deformatsioonid ja milles seetõttu pingete ja deformatsioonide seos pole lineaarne. Betooni käitumist koormamisel iseloomustab pinge-deformatsiooni-diagramm (vt. joonis 1.3).
annaabi.ee 
