pikkusel alal emk = em + ek >0,05t; em = Mm / Nm +ehm +ea; Mm moment seina keskkohal; Nm - arvutuslik vertikaaljõud samas kohas; ehm - horisontaalkoormuse (n. tuul) põhjustatud ekstsentri- lisus seina keskmisel kõrgusel; hef - seina arvutuslik kõrgus sõltuvalt kinnitus- või jäigastustingimustest; tef - seina arvutuslik paksus; ek - roomest tekkiv ekstsentrilisus ek = 0,002 tem * hef / tef ; - lõplik roometegur Lõplik roometegur Tabel 3.9 Põhimördil laotud armeerimata müüritise deformatsiooniomadused Kivi tüüp Lõplik roometegur Lõplik paisumine niis- Soojuspaisumistegur (vt.märkus 1) kusest või mahukaha- 10-6 /K nemine mm/m (vt.m.2) Vahemi Arvutus- Vahemik Arvutus- Vahemik Arvutus-
alghetkel, siis on roomedeformatsioon ligikaudu proportsinaalne pingega (vt. joonis 1.2). Pingel c vastav betooni lõplik roomedeformtsioon cc = ( ,t0) c/ Ecm = ( ,t0) c,el Joonis 1.2 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 11 kus Ecm - betooni keskmine deformatsioonimoodul; ( ,t0) - roometegur, mis sõltub betooni vanusest koormamise hetkel, keskkonna relatiiv- sest niiskusest ja konstruktsiooni massiivsusest (ristlõikepinna ja ümbermõõdu suhtest). Roometeguri saab leida Eurokoodeks 2 joonise 3.1 abil. Tavatingimustes ületab roomedeformatsioon elastset deformatsiooni 2 4korda. 1.5.3 Betooni deformatsioonid ühekordsel koormamisel Betoon on tüüpiline elasto-plastne materjal, milles esinevad samaaegselt nii elastsed kui ka
Rd -- arvutuslik kandevõime, vastupanu (tugevus), Sd -- arvutuslik sisejõud, Wk -- normatiivne tuulekoormus, Xd -- arvutuslik materjali omadus. (2) Kontekstist sõltuvad tähised kivimüüritise puhul: -- paindemomendi tegur, -- müürikivi laiusest ja kõrgusest sõltuv tegur, -- suhteline deformatsioon, -- paindetugevuste suhe kahes ristsuunas, -- normaalpinge, -- kaldenurk, -- nõtketegur, -- lõplik roometegur, c -- pinnase tihedus (mahumass), c -- lõplik roomedeformatsioon, d -- arvutuslik vertikaalne survepinge, el -- elastne suhteline deformatsioon, i -- nõtketegur seina ülaservas või jalal, m -- nõtketegur seina keskmisel kõrgusel, M -- materjali omaduse osavarutegur, n -- jäigastatud seina vähendustegur (n= 2, 3 või 4), A -- seina ristlõikepindala, Ab -- toetuspindala, Aef -- seina ristlõike efektiivpindala, al -- toetuspikkus,
alghetkel, siis on roomedeformatsioon ligikaudu proportsinaalne pingega (vt. joonis 1.2). Pingel σc vastav betooni lõplik roomedeformtsioon εcc∞ = φ(∞,t0) σc / Ecm = φ(∞,t0)εc,el Joonis 1.2 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 11 kus Ecm - betooni keskmine deformatsioonimoodul; φ(∞,t0) - roometegur, mis sõltub betooni vanusest koormamise hetkel, keskkonna relatiiv- sest niiskusest ja konstruktsiooni massiivsusest (ristlõikepinna ja ümbermõõdu suhtest). Roometeguri saab leida Eurokoodeks 2 joonise 3.1 abil. Tavatingimustes ületab roomedeformatsioon elastset deformatsiooni 2÷4korda. 1.5.3 Betooni deformatsioonid ühekordsel koormamisel Betoon on tüüpiline elasto-plastne materjal, milles esinevad samaaegselt nii elastsed kui ka
annaabi.ee 
