nõudvad ja seega väga kallid. Metoodikad, mida kasutatakse: 1. Sammumeetod. 2. Püsiruutude maha märkimine tikkude abil. 3. Ligema naabri meetod. 4. Liikuv kvadrant. 5. Ristimeetod Kõige vähem töömahukas meetod on kas ligema naabri – või siis ristimeetod. 4. Mustikate või jõhvikate või pohla kultuuristamine. Mustikakasvatus Taimeperekond mustikas haarab umbes 400 liiki väga erineva kasvuvormiga taimi mõne sentimeetri kõrgustest roomavatest puhmastest kuni kümnekonna meetri kõrguste puudeni. Sordid Kännasmustikas – 1-5 m kõrgune põõsas; Marja läbimõõt 4-12 mm, värvus mustast kuni hallikassiniseni. Ahtalehine mustikas -10…60 cm kõrged; Marjade läbimõõt on 3-12 mm, värvus läikiv- mustast kuni hallikassiniseni. Kanada mustikas - Sarnane eelmise liigiga. Põõsad 10…115 cm. Viljad on sinised, kaetud vahakirmega, väiksemad kui ahtalehisel mustikal. Küülikusilm-mustikas - Põõsaste kõrgus 10…150 cm
Kähara mündi lehed on tugeva vürtsika lõhnaga. Suure kogumina aias kasvades on see taim väga pilkupüüdev. Temast saab väga maitsva joogitee ja toid maitsestamisel saab teda kasutada samamoodi nagu piparmünti. Eriti hea on lehtedest valmistatud teed juua külmetushaiguste korral, samuti on see ka puhitustevastane vahend. Kirbumünt (menthe pulegium) on kena pinnakattetaim. Väikesed ovaalsed lehed katavad ühtlaselt pikki peenikesi, 25-30cm kõrgusi roomavatest võsunditest lähtuvaid varsi. Mõned vormid võivad olla aga väga tihedad ja kasvada vaid 10cm kõrguseks. Lehtedel on piparmündilõhn, kuid maitse on pigem kibe. Teda ei soovitata toidus kasutada raseduse ajal ja suurte kogustena. 4 Hatune münt (mentha villosa) on aedades leviv rohttaim. Kuid ta on ohjeldamatu kasvuga kõrge taim ja maitsetaimlas on teda võimatu kasvatada
Vanus on sellel puul 250 aastat. Kirjeldus Jugapuud on meie looduse teistest okaspuudest lihtne eristada. Tema okkad on lamedad nagu nulul. Pealt tumedad ja alt heledad okkad asuvad võrseil kahes rivis nagu seitlisse kammitud juuksed. Ta suudab eesti kliimas väga hästi vastu pidada. Ta hoidub teiste puude varju, mis teda pakase eest kaitsevad. Mõnikord võtab jugapuu põõsaja vormi ja koosneb maadligi roomavatest okstest. Selline põõsas on talvekülmad üle elanud lume alla mattununa. Levik ja kasvukohad Harilik jugapuu on levinud LoodeAafrikast üle Euroopa ja VäikeAasia Kaukasuse ja PõhjaIraanini. KeskEuroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Eestis kasvab jugapuu LääneEestis, peamiselt Hiiumaal ja Saaremaal. Nõnda on jugapuu üks neljast looduslikult kasvavast okaspuuliigist männi, kuuse ja kadaka kõrval. Jugapuu on euroopa kõige varjutaluvam ja pikaealisem okaspuu.
Sobib kasvatamiseks turbaväljal (Marjasoo talu andmetel) kui ka mineraalmaal (Rõhul) (Aedmustikas koduleht http://aedmustikas.weebly.com/liigid-ja-sordid.html (22.05.2013)). 4 Mustika iseloomustus Taimeperekond mustikas hõlmab endast 400 liiki väga erineva kasvuvormiga taimi mõne sentimeetri kõrgustest roomavatest igihaljastest puhmastest kuni kümmekonna meetri kõrguste puudeni. Enamus mustikaliikidest kasvavad Malaisias, Jaapanis, Kagu-Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Põhja-Ameerikas. Mustikas on heitlehine kääbuspõõsas. Põhiliselt võib peenra rajamiseks kasutada kahte sorti mustikataimi ahtalehelist mustikat või kännasmustikat. Ahtalehine mustikas kasvab 20-30 cm kääbuspõõsana. Taimed on isepaljunevad- välimised
annaabi.ee 
