Vanarahvas on neid ilmselt üheks pidanud. Roomava madara varred võivad olla kuni kaks korda pikemad põldmadara omadest (kuni 1,2 meetrit). Seega takerduvad inimesed kergemini just roomavasse madarasse. Teiseks ründab roomav madar inimest sageli salaja, paksu rohu sees mõnel aiateel, kui põldmadar kasvab enamasti lagedamal põllul nähtaval kohal, nii et inimene saab teda vältida. Võib-olla need kaks fakti ongi põhjuseks, et salakaval nimi "virn" on saanud just roomavale madarale. Roomava madara karedus on tingitud teda katvatest haakjatest harjastest. Eriti palju on neid neljakandiliste varte teravatel kantidel ja lehtede servades ning alumisel pinnal. Kõige haakuvamateks on siiski tema viljad. Need haakuvad eriti meelsasti inimese püksiriide ja saapapaelte külge, lootuses, et leiavad peagi uue koha, mida vallutada. Viljades on ka üks roomava ja põldmadara erinevus: roomava madara omad on umbes
Ja seda kogu oma elu - teadmata, mis mujal Universumis toimub või eksisteerib. Käimata kohtades, mida inimsilm pole kunagi ise näinud. Veel vähem ettekujutada või seostada seda kuidagi oma tühiste elukogemustega. Analoogina võiks välja tuua näiteks mao ja kotka omavahelise seose. Madu elab kogu oma elu nö. ,,väikeses maailmas". Talle on tajutav ainult maapinna ruumi osa. Lendavale kotkale on aga tajutav palju suurem maapinna ruumi osa, kui roomavale maole. Kõrgel lennates avaneb kotkal suurem vaateväli, kui maapeal. Nii tajub kotkas maailma nö. ,,rohkem" kui näiteks madu. Maailma ruumiliste omaduste vaimne esindamine toimub ka aistingute vahendusel. Kuid selline võime kujuneb pertseptiivseks inimese elu jooksul, sest see on seotud inimese liikumisega ruumis. Näiteks, et Kuud kätte saada, püüab roomamiseas laps sirutada käe Kuu poole. Kuid juba 4-5- aastane normaalne laps nii enam ei tee.
Ja seda kogu oma elu - teadmata, mis mujal Universumis toimub või eksisteerib. Käimata kohtades, mida inimsilm pole kunagi ise näinud. Veel vähem ette- kujutada või seostada seda kuidagi oma tühiste elukogemustega. Analoogina võiks välja tuua näi- teks mao ja kotka omavahelise seose. Madu elab kogu oma elu nö. ,,väikeses maailmas". Talle on tajutav ainult maapinna ruumi osa. Lendavale kotkale on aga tajutav palju suurem maapinna ruumi osa, kui roomavale maole. Kõrgel lennates avaneb kotkal suurem vaateväli, kui maapeal. Nii tajub kotkas maailma nö. ,,rohkem" kui näiteks madu. Maailma ruumiliste omaduste vaimne esindamine toimub ka aistingute vahendusel. Kuid selline võime kujuneb pertseptiivseks inimese elu jooksul, sest see on seotud inimese liikumisega ruumis. Näiteks, et Kuud kätte saada, püüab roomamiseas laps sirutada käe Kuu poole. Kuid juba 4-5- aastane normaalne laps nii enam ei tee.
Ja seda kogu oma elu - teadmata, mis mujal Universumis toimub või eksisteerib. Käimata kohtades, mida inimsilm pole kunagi ise näinud. Veel vähem ettekujutada või seostada seda kuidagi oma tühiste elukogemustega. Analoogina võiks välja tuua näiteks mao ja kotka omavahelise seose. Madu elab kogu oma elu nö. „väikeses maailmas“. Talle on tajutav ainult maapinna ruumi osa. Lendavale kotkale on aga tajutav palju suurem maapinna ruumi osa, kui roomavale maole. Kõrgel lennates avaneb kotkal suurem vaateväli, kui maapeal. Nii tajub kotkas maailma nö. „rohkem“ kui näiteks madu. Maailma ruumiliste omaduste vaimne esindamine toimub ka aistingute vahendusel. Kuid selline võime kujuneb pertseptiivseks inimese elu jooksul, sest see on seotud inimese liikumisega ruumis. Näiteks, et Kuud kätte saada, püüab roomamiseas laps sirutada käe Kuu poole. Kuid juba 4-5- aastane normaalne laps nii enam ei tee.
annaabi.ee 
