................................................5 1.3 ROOLILEHE MÕÕTMETE VALIK JA VALIKU PÕHJENDUS...................................................5 1.4 ROOLISEADME EHITUSE JA TÖÖPÕHIMÕTTE KIRJELDUS..................................................7 1.5 HÜDRAULILISE ROOLISEADME PÕHILISED RIKKED...........................................................8 2. ARVUTUSLIK OSA........................................................................................................... 8 2.1 ROOLILEHELE MÕJUVAD JÕUD JA MOMENDID..................................................................8 2.2 ROOLIAJAMI MÕÕTMETE MÄÄRAMINE..............................................................................9 2.3 ROOLIMASINA AGREGAATIDE ARVUTUS...........................................................................10 2.4 KRUVIPUMBA JA ELEKTRIMOOTORI VALIK.....................................................................12 3.1 ROOLISEADME SKEEM............................................
b= 1,68 m roolilehe laius = 2,77 Hüdrodünaamilise rõhujõu rakendustsentri kaugus ballerist S=(0.195+0.305*sin)*b b= 1,68 m roolilehe laius S= 0,62 m Roolilehele mõjuv hüdrodünaamiline rõhu jõumoment Mc=Pn*S=k*F*v²*sin*b Mc = 15853,32 kNm Moment balleril MB=Mc* = 1,1 hõõrdejõu tegur MB= 17438,65 kNm Balleri läbimõõt dB=k*(F*S)^ k= 12 koefitsent tabelist
Töölabad ja kaks kere siseseinale kinnitatud labade liikumise mehaanilist piirajat moodustavad neli õlikambrit: kaks madalsurve ja kaks kõrgsurvekambrit. Rootori rumm on kinnitatud palleri koonusele ja liigub ümber oma telje kahel laagril, alumine on aksiaaltugilaager, mis toetab kogu rooliseadet. Rootori labadele mõjuv roolimasina pumpadelt antav rõhujõud paneb rootori liikuma ja sellega tekitatakse läbi palleri vajalik jõumoment roolilehele. Roolil on ka elektrilised lõpplülitid, mis sulgevad õli solenoidklapi rooli maksimaalselt lubatud pöördenurgal. Elektriliste lõpplülitite rikke korral piiravad rootori pöördenurka mehaanilised stopperid. Pumbad on varustatud klappi süsteemiga mida juhtivad solenoid klappid. Normaalsel režiimil nende klappide juhtimne toimub sillast saadud elektriliste signaalide abil. Servomootori peal on elektreline tagasiside agregaat. Ta on selleks et näidata rooli asendid ja
pööratavuse – kompromiss. Mõlemad need omadused olenevad laevakere kujust, peamõõtmete suhetest ja juhtimisvahendite tõhususest antud kiirusel. Juhitavusele avaldavad mõju välised tegurid: tuul, sügavus kiilu all, kalda või teiste laevade lähedus jm. Juhitavuse teatud näitajate suhtes on kehtestatud rahvusvahelised nõuded. Juhitavusega seonduvat käsitletakse põhjalikult kursuses „Laeva juhtimine“. Kohe pärast rooli pikitasandist välja keeramist alustab laeva raskuskese roolilehele mõjuvate jõudude toimel liikuma mööda kõverjoont, mida nimetame tsirkulatsiooniks (Joon. 3.37). Manöövri esimestel hetkedel toimub liikumine pöördele vastupidises suunas sest jõud Ry lükkab laeva külgsuunas. Kaugust lt, mille võrra laev kõrvale triivib, nimeta-takse tagasinihkeks Varsti aga hakkab laev pöörduma rooli mõjul ettenähtud suunas ja tema raskuskese hakkab liikuma mööda korrapärast ringjoont. Laeva diametraaltasandi ja
solenoidjuhtklappidega. Saab kasutada ühte või kahte (manööverdamise ajal) roolimasinat. Roolimasin koosneb kolmest põhiosast: silindrilisest stopperiga kerest, labadega rootorist ja poltidega kinnitatud kaanest. Rootor liigub ümber oma telje kahel laagril, alumine on aksiaaltugilaager mis toetab kogu rooliseadet. Rootori labadele mõjuv rõhujõud paneb rootori liikuma ja sellega tekitatakse vajalik jõumoment roolilehele. Rootori liikumist üle lubatud normi takistavad keres olevad stopperid. Roolimasina peale rootori otsa on pandud tagasisideagregaat, liikumine kantakse andurile edasi hammasrihmülekandega. Tagasiside näitab ära rooli asendi. Rootoril on ka lõpplülitid, mis sulgevad õli solenoidklapi, kui rool läheb üle lubatud normi. Pumpadest tulev õli läheb läbi kontrollklapi ja avab läbilaskeklapi. Sellises asendis voolab õli tagasi läbi kontrollklapi õlitanki
annaabi.ee 
