seejärel pöörata mõlema külgvarda reguleermuhve ühepalju vastassuundades, kuni saame vastava kokkujooksu. 2. RATASTE JUHTIMINE ROOLISEADME POOLT Sõiduautol Ziguli, on roolisüsteem tehtud väga lihtsalt. Roolisüsteem koosneb roolirattast, roolivardast, roolikarbist, pendelhoovastest ja rööpvarrastest. Kõigepealt alustame roolist.Rooliratas on ühendatud roolivardaga, mis läheb otse nuutühendusega roolikarpi. Roolikarbi hoobade külge kinnituvad 2 varrast, mis kinnituvad omakorda pendehoobade külge. Pendelhoobade külge kinnituvad ka roolivarraste välimised otsad ja neid me saamegi kogu selle süsteemi abil liigutada ja niiviisi saamegi ratast vastavale suuanle keerata. Zigulil puudub roolivõimendi ja rooli on raskem keerata kui uutel autodel. 3. VEERMIKU VEDRUSTUS Zigulil on mõlemat tüüpi vedrustus. Tagasillal on zigulil sõltuv vedrustus aga esisillal
puudub vajadus lisahoobade järele. Roolikarp: Roolikarbiga süsteemi kasutatakse ennekõike vanematel autodel. Tänapäeval on selline roolisüsteem kasutusel maasturitel, traktoritel ja eritehnikal. Mehhanism koosneb tigurattast ja hammassektorist. Tiguratas enda pöörlemise teel liigutab hammassektorit, mis omakorda muuda sirgjoonelise liikumise pöördliikumiseks, mis kandub edasi roolisüsteemi hoobadele. Sele 6. Roolikarp (autori foto) Roolikarbi eelised: Suudab üle kanda suuremaid jõude, saab kasutada jäikade sildade puhul, võimaldab suuremat rataste pöördenurka. 14 2.1. Hüdraulilise roolivõimendi tööpõhimõte ja ehitus Tööpõhimõtte skeem: Sele 7. Hüdraulilise roolivõimendi skeem [6] Põhiosad[4]: Hammaslatt-roolireduktor Väändevardaga pöördsiiber
avaldab hammaslattkolvile (on võrdeline jõuga, mida autojuht rakendab roolirattale), ületab reaktiivkolbide vedrude vastupanujõu. Seejuures ühendatakse hammaslattkolvist paremale jääv ruum survekanaliga, vasakule jääv ruum aga äravoolukanaliga. Kolvile mõjuv õlirõhk tekitab lisajõu, mis kergendab pööramist. Kui tee poolt rataste pööramisele avaldatav takistus suureneb, põhjustab see rõhu täiendava tõusu roolikarbi tööruumis ja reaktiivkolbide all. Mida suurem on rataste pööramise takistus, seda tugevama jõuga püüab siiber liikuda tagasi keskasendisse. Samaaegselt suureneb ka rooliratta pööramiseks tarvilik jõud, tänu millele juht tunnetab rooli (teed). Suurim rooliratta pöiale rakendatav jõud ei ületa 100N; võimendi hakkab tööle 20N jõu korral. Kui autojuht katkestab rooliratta pööramise, katkeb ka juhtrataste pöördumine, sest roolikarpi
rooliliigendid on määrimata, käänmiku tugilaager on purunenud või käänmikupoldid on kinni kiilutud. Rooliratta vabakäik peab olema N2 ja N3 kategooria autodel 20°. Kui valmistaja on ette näinud väiksemad väärtused, siis peab rooliratta vabakäik vastama valmistaja juhendile. Mõõdetuna roolirattal moodustub suurim lubatud vabakäik 50...60mm. Rooliratta lubatust suurem vabakäik võib olla põhjustatud roolireduktori tööpaari suurest lõtkust, roolikarbi kinnituse nõrgenemisest aga samuti roolihoovastiku liigendite ning käänmikupoldi ja pukside kulumisest. Rooliajami hüdrovõimendi Hüdrovõimendi kergendab juhtimist, summutab roolirattale kanduvaid lööke ja kergendab esialgse suuna hoidmist esiratta rehvi tühjenemisel. Roolivõimendi koosneb roolimehhabismist ja õlipumbast koos paagiga. Rooli pööramisel ükskõik kummale poole, pöördub ka jaoturi siiber, mis ühendab pumbaga võimendi kolvialuse ruumi ja kolvipealse ruumi paagiga
annaabi.ee 
