Et hammasratas pöörab sirget hammaslatti kõigis asendites üht-viisi, ei sõltu vabakaik rooliratta asendist. Seetõttu saab autot teekäänakutel juhtida täpsemini. Rooliajamisse kuuluvad rööpvarras ja käändhoovad. Harkvedrustuse korral jaguneb rööpvarras kolmeks osaks, mille otstes on kuulliigendid. Keskmist osa nimetatakse keskvardaks ja äärmisi külgvarrasteks. Keskvarras on ühe otsaga roolihoova ja teisega pendelhoova küljes. Tema ülesanne on pöörata pendelhooba roolihoovaga kaasa. Kumbki hoob liigutab lähimat külgvarrast ja need omakorda käändhoobasid, mis on jäigalt käänmike küljes.Küünalvedrustusega autol liigutab reduktori torukujulises keres paiknev hammaslatt otseselt külgvardaid. Külgvarraste pikkust saab rataste kokkujooksu seadmiseks muuta. Selleks ühendab külgmist otsakut vardaga keermetatud muhv. Tigureduktoriga rooli kesk- ja külgvarraste
Et hammasratas pöörab sirget hammaslatti kõigis asendites üht-viisi, ei sõltu vabakaik rooliratta asendist. Seetõttu saab autot teekäänakutel juhtida täpsemini. Rooliajamisse kuuluvad rööpvarras ja käändhoovad. Harkvedrustuse korral jaguneb rööpvarras kolmeks osaks, mille otstes on kuulliigendid. Keskmist osa nimetatakse keskvardaks ja äärmisi külgvarrasteks. Keskvarras on ühe otsaga roolihoova ja teisega pendelhoova küljes. Tema ülesanne on pöörata pendelhooba roolihoovaga kaasa. Kumbki hoob liigutab lähimat külgvarrast ja need omakorda käändhoobasid, mis on jäigalt käänmike küljes. Küünalvedrustusega autol liigutab reduktori torukujulises keres paiknev hammaslatt otseselt külgvardaid. Külgvarraste pikkust saab rataste kokkujooksu seadmiseks muuta. Selleks ühendab külgmist otsakut vardaga keermetatud muhv. Tigureduktoriga rooli kesk- ja külgvarraste mõlemas otsas on kuulliigendid, mis võimaldavad neil üksteise suhtes kalduda ja pöörduda
Roolimehhanismi suuremad osad on rooliratas, võll ja reduktor. Kui võlli ümbritseb toru, nimetatakse neid koos roolisambaks. Reduktori detailid paiknevad roolikarbis, mis on kinnitatud auto kere külge. Varem kasutati sõiduauto roolis peamiselt tigureduktorit, kuid koos küünalvedrustuse levikuga on valitsevaks muutumas hammaslattreduktor. Tigureduktori korral pöördub koos rooliratta ja võlliga tigu, mis hambub rulliga. Seetõttu nihkub rull piki teo keeret edasi ja pöörab roolihoovaga ühendatud võlli. Et see võll paikneb roolivõlliga risti, nimetatakse teda ristvõlliks. Roolihoob on otseses ühenduses ajamiga. Kui liigutame rooliratast ühe pöörde ulatuses, nihutab ka tigu rulli edasi ühe oma sammu võrra. Järelikult liigub roolihoob roolirattast palju kordi vähem. Pöördemoment muutub aga sama palju kordi suuremaks, mistõttu juht suudabki rattaid pöörata kergesti. Tigureduktori puuduseks on asjaolu, et rooliratast keskasendist kõrvale pöörates tekib teo
Et hammasratas pöörab sirget hammaslatti kõigis asendites üht-viisi, ei sõltu vabakaik rooliratta asendist. Seetõttu saab autot teekäänakutel juhtida täpsemini. Rooliajamisse kuuluvad rööpvarras ja käändhoovad. Harkvedrustuse korral jaguneb rööpvarras kolmeks osaks, mille otstes on kuulliigendid. Keskmist osa nimetatakse keskvardaks ja äärmisi külgvarrasteks. Keskvarras on ühe otsaga roolihoova ja teisega pendelhoova küljes. Tema ülesanne on pöörata pendelhooba roolihoovaga kaasa. Kumbki hoob liigutab lähimat külgvarrast ja need omakorda käändhoobasid, mis on jäigalt käänmike küljes. Küünalvedrustusega autol liigutab reduktori torukujulises keres paiknev hammaslatt otseselt külgvardaid. Külgvarraste pikkust saab rataste kokkujooksu seadmiseks muuta. Selleks ühendab külgmist otsakut vardaga keermetatud muhv. Tigureduktoriga rooli kesk- ja külgvarraste mõlemas otsas on kuulliigendid, mis võimaldavad neil üksteise suhtes kalduda ja pöörduda
annaabi.ee 
