Tühikud ja songitud kohad tasandada Linnud 1. Haned on suured rohusööjad 2. Sobivad liigid : valge ristik , punane ristik, karjamaaaruhein, kastehein, punane aruhein 3. Karjamaa rajada viljakale mullale 4. Kindlasti järelniita ja äestada 5. Kopleid vaja 15-20 6. Ühes koplis 2 päeva 7. Ühele hanele on vaja 0,4tonni rohtu Karjamaade hooldamine-järelniitmine Ka õigel karjatamisel jääb 30% heinast söömata.Loomad tallavad heina maha roojavad ära.Sellist rohtu niita ka ei saa.Kõige rohkem jääb rohtu üle teisel karjatamisperioodil.Esimene vajalik niitmine teha teise karjatamise järel- takistab umbrohu levikut ja kõrreliste generatiivorganite moodustumist. Essimene niitmine on kevadel.Teine niitmine on augustis-esteetiline tähtsus. Järelniitmise kõrgus 7- 10cm.Järelniitmisel rohtu ära ei veeta. Äestamine,rullimine ja teised hooldusvõtted
vedel kui ka kuivsööta. Söötade etteandmiseks mobiilsete vahenditega peab küna paiknema söödakäigu ääres ja olema sulurea kogu ulatuses pidev. Talitamine on lihtsam, kui sulg võimaldab küna puhastada ilma sulgu sisenemata. On täheldatud, et sead püüavad oma sulgu naabersulgudest eraldada roojamisalaga. Seepärast on otstarbekam teha lamamisala piirded läbipaistmatud, sõnnikuala piirded aga läbipaistvad. Sellises sulus roojavad sead peamiselt sõnnikualale ning lamamisala säilib suhteliselt puhtana. Seatalitaja peab saama igasse sulgu siseneda ning loomi sisse ja välja ajada vahetult teeninduskäigust. Sigade ajamine peaks aga toimuma sõnnikukäigust. Kui sulu sügavus on üle 3,5 m, on sigade jälgimine ning hooldustööde tegemine raske. Eeltoodud tingimuste täitmine loob eeldused võõrutusjärgsel kasvuperioodil sigade normaalseks kasvuks ja arenguks.
Tuhnimise vältimiseks vähendada karjamaal olemise aega. Tühikud ja songitud kohad tasandada Linnud Haned on suured rohusööjad. Sobivad liigid : valge ristik , punane ristik, karjamaaaruhein, kastehein, punane aruhein. Karjamaa rajada viljakale mullale. Kindlasti järelniita ja äestada. Kopleid vaja 15-20. Ühes koplis 2 päeva. Ühele hanele on vaja 0,4tonni rohtu Karjamaade hooldamine-järelniitmine Ka õigel karjatamisel jääb 30% heinast söömata.Loomad tallavad heina maha roojavad ära.Sellist rohtu niita ka ei saa.Kõige rohkem jääb rohtu üle teisel karjatamisperioodil.Esimene vajalik niitmine teha teise karjatamise järel- takistab umbrohu levikut ja kõrreliste generatiivorganite moodustumist. Essimene niitmine on kevadel.Teine niitmine on augustis-esteetiline tähtsus. Järelniitmise kõrgus 7-10cm.Järelniitmisel rohtu ära ei veeta. Äestamine,rullimine ja teised hooldusvõtted
linnuliha sulamisvedelikul ei tohi lasta saastada lappe, kõrge riskiastmega toite ega nende puhul kasutatavaid seadmeid. 3. Putukad. Mitmed putukad võivad edastada toidumürgistust tekitavaid baktereid toidule. Kärbsed ja tarakanid kujutavad suurimat ohtu oma toitumisharjumuste ning kohtade tõttu, kus nad käivad. Kärbsed maanduvad sageli looma välja- heidetel, kust nad koguvad oma karvastele kehadele suure hulga baktereid. Lisaks roojavad ja oksendavad nad söömise ajal oma eelnevalt söödud road tagasi toidule. Putukamürkide hooletu kasutamine võib põhjustada surnud putu- kate sattumise toitu. Tarakanid elavad sageli kanalisatsioonitorudes ning toitu- vad tavaliselt nakkuslikest jääkainetest. Nad peituvad toiduruumide kõige ligi- pääsmatumatesse kohtadesse ning võivad kanda toidumürgistust tekitavaid orga- nisme oma jalgadel ja kehadel toidule ning seadmetele, millel nad kõnnivad. 4
annaabi.ee 
